Borrell: Venemaa suur pealetung võib alata pärast Vene märtsivalimisi | Välismaa

1707846669 2257161hf311t24

Tere tulemast Eestisse! Kui te olete huvitatud rahvusvahelistest uudistest ja poliitikast, siis olete kindlasti kuulnud Euroopa Liidu välisasjade esindaja Josep Borrelli avaldustest Venemaa kohta. Tema sõnul võib Venemaa suur pealetung alata pärast märtsis toimuvaid valimisi. Selline väide on kindlasti tekitanud palju arutelu ja muret, eriti siin meie lähedal asuvas Eestis. Oleme põnevil selle teema üle arutama ja mõistma, kuidas see võiks mõjutada meie piirkonda. Tule ja liitu meiega selle olulise teema arutelul!

Oluline teisipäeval 13. veebruaril kell 19.36:

– Borrell: Venemaa suur pealetung algab pärast Vene märtsivalimisi;

– Ukraina õhutõrje tulistas alla Vene raketi H-59 Odessa lähedal;

– Tavria suunal kasvab lahingute intensiivsus;

– Avdijivkas jätkuvad ägedad lahingud;

– Zelenski võib sel nädalal minna tööreisile Lääne-Euroopasse.

Borrell: Venemaa suur pealetung võib alata pärast Vene märtsivalimisi

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Josep Borrell ütles teisipäeval, et järgmine suur Vene pealetung Ukrainas võib alata pärast märtsi keskpaigas peetavaid Venemaa presidendivalimisi.

“Veel üks suur Vene pealetung võib alata mitu kuud pärast Venemaa märtsikuiseid “valimisi”. Ometi olen veendunud, et Ukraina rahvas on täis otsusekindlust jätkata võitlust, ning ma olen selle leidlikkust ja kindlameelsust näinud,” ütles Borrell, viidates enda eelmisel nädalal toimunud Kiievi-visiidile.

Samuti ütles Borrell, et erinevalt Vene sõduritest teavad Ukraina kaitsjad, mille eest nad võitlevad.

Siiski rõhutas EL-i peadiplomaat, et Ukraina ei suuda Venemaale vastu seista ilma Lääne toetuseta, mistõttu seda tuleb suurendada.

“See, mida EL ja selle liikmesriigid teevad lähikuudel, et tagada Ukrainale tööriistu Vene pealetungile vastu seismiseks, omab otsustavat tähendust nii Ukrainale kui Euroopa Liidu julgeolekule,” lisas Borrell.

Eurovolinik kutsus EL-i riike üles töötama oma kaitsetööstuse valdkonna ettevõtetega lepingute ülevaatamiseks ning Ukrainale relvade ja laskemoona saatmise tähtsuse järjekorra kindlaks tegemiseks.

Ukraina õhutõrje tulistas alla Vene raketi H-59 Odessa lähedal

Ukraina õhutõrje tulistas alla Venemaa juhitud raketi H-59, kui see lähenes Odessale. Rünnak toimus pärastlõunal, Ukraina õhuhäire hakkas töötama kell 14.26.

Odessa oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Oleh Kiperi sõnul tabasid raketi rusud Odessa mereäärses piirkonnas asuvat ehitusjärgus korterelamut. Rünnaku käigus keegi ei saanud kannatada.

Loe rohkem:  Fortum pidi Loviisa teises reaktoris rikke tõttu tootmisvõimsust vähendama | Välismaa

Tavria suunal kasvab lahingute intensiivsus

Vene okupatsiooniväed aktiviseerusid Tavria suunal, ütles Ukraina Tavria vägede juht Oleksandr Tarnavskõi.

Tarnavskõi sõnul tulistasid Vene väed 12. veebruaril piirkonnas 1267 korda suurtükkidest ning tegid 67 õhurünnakut.

Samas väitis piirkonna Ukraina vägede juht, et ööpäevaga neutraliseerisid Ukraina kaitsjad 645 Vene ründajat.

Lisaks tabasid Ukraina väed ühte Vene laskemoonaladu ja ühte “venemaalaste olulist objekti”.

Ööpäevaga hävitasid või kahjustasid Ukraina kaitsjad Tavria suunal viit Vene tanki, 17 jalaväe lahingumasinat, kaheksa suurtükisüsteemi, 10 sõidukit ja ühte eriotstarbelise tehnika ühikut.

Avdijivkas jätkuvad ägedad lahingud

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Avdijivka suunal. Piirkonnas käivad ägedad lahingud ning venelased üritavad ukrainlased linnast välja suruda. 

Vene blogijad väidavad, et lahingud on jõudnud Avdijivka raudteeliinide lähedale.  Mõned Vene blogijad väitsid veel, et Vene väed suutsid raudteeliinid ületada. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal edasi liikuda. 

Vene blogijad väitsid veel, et Vene väed suutsid Avdijivka põhjaosas edasi liikuda. Blogijad väitsid veel, et Vene väed liikusid edasi Opõtne ja Pervomaiske lähistel. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad veel Siverne, Stepove, koksitehase lähedal. 

Bahmuti rindel suuri muutusi polnud. Vene blogijad väitsid, et Vene väed väed suutsid veidi edasi liikuda Bohdanivka ja Kliššivka lähedal. Siiski pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal edasi liikuda. 

Zelenski võib sel nädalal minna tööreisile Lääne-Euroopasse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski võib sel nädalal minna tööreisile Lääne-Euroopasse, vahendas esmaspäeval uudisteagentuur UNIAN meediaväljaande Bloombergi informatsiooni.

Bloomberg kirjutas asjaga kursis olevatele allikatele viidates, et Ukraina riigipea võib osaleda Müncheni julgeolekukonverentsil ning reisi raames külastada ka Pariisi ja Berliini.

Bloombergi artiklis märgitakse samas, et plaanid pole veel kinnitatud.

Allikate kohaselt võib reisi üks eesmärke olla Ukraina armee sõjalise abistamise kiirendamine. President tahab tõenäoliselt ka läbirääkimisi Ukraina julgeolekugarantiide üle.

Loe rohkem:  WSJ: Poola ametnikud ei tee Nord Streami plahvatuste uurimisel koostööd | Välismaa

Prantsusmaa ja Saksamaa valitsuste esindajad keeldusid informatsiooni kommenteerimast. Ukraina presidendi kantselei Zelenski reisigraafikut turvakaalutlustel ei kommenteeri.

Venemaa on võtmas initsiatiivi sõjas Ukrainaga, seda tänu suuremale sõdurite arvule ning materiaalsele toetusele Hiinalt, Põhja-Korealt ja teistest riikidest, hoiatas esmaspäeval Norra luureteenistus.

Oma iga-aastast ohuraportit koos teiste Norra julgeolekuteenistustega esitlenud sõjaväeluure ülem Nils Andreas Stensønes ütles, et Kiiev vajab laialdast lääneriikide sõjalist abi, et olukord enda kasuks ümber pöörata.

“Ukraina vägi vajab laialdast lääne relvaabi, et olla suuteline end kaitsma ja võtma uuesti initsiatiiv konfliktis,” ütles Stensønes.

“Norra ja Euroopa peavad olema valmis võtma rohkem vastutust, et tagada nende endi ja oma liitlaste julgeolek,” ütles Norra kaitseminister Bjørn Arild Gram.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1090 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 397 080 (võrdlus eelmise päevaga +1090);

– tankid 6424 (+8);

– jalaväe lahingumasinad 12 004 (+27);

– suurtükisüsteemid 9500 (+19);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 981 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 667 (+1);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7332 (+30);

– tiibraketid 1882 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 623 (+24);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1518 (+4).

In conclusion, the statement made by Josep Borrell, the EU’s foreign policy chief, about the possibility of a major Russian offensive after the March elections is indeed concerning. As Estonia’s neighbor, any aggressive actions by Russia could have serious implications for our security and stability. It is crucial for Estonia to continue working closely with our allies in the EU and NATO to monitor and address any potential threats from Russia. Additionally, maintaining open channels of communication and diplomacy with Russia is important in order to prevent further escalation of tensions in the region.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga