Tere tulemast Eestisse! Viimase Bloombergi raporti kohaselt on Venemaa president Vladimir Putin väidetavalt saatnud signaale Ukraina sõja arutamiseks. See uudis on tähtis mitte ainult Ukrainale ja Venemaale, vaid ka kogu Euroopa Liidule. Asjatundjate sõnul võivad need signaalid viidata võimalikule muutusele konfliktis, mis on kestnud juba mitu aastat. See teema on kindlasti oluline ka Eesti jaoks, kuna see mõjutab kogu piirkonna stabiilsust ja julgeolekut. Oleme huvitatud kuulma ekspertide ja poliitikute arvamusi sellest olulisest arengust.
Oluline reedel, 26. jaanuaril kell 5.35:
– BBC: Ukrainas sõdivatele Vene kurjategijatele enam armu ei anta;
– Ukraina ja Venemaa süüdistasid teineteist ÜRO Julgeolekunõukogus;
– Bloomberg: Putin saadab väidetavalt signaale Ukraina sõja arutamiseks;
– Prantsusmaa andis Ukrainale veel kaks mitmikraketisüsteemi LRU;
– Zelenski: EL on alustanud Ukraina seadusandluse ülevaatamist.
BBC: Ukrainas sõdivatele Vene kurjategijatele enam armu ei anta
Venemaa diktaator Vladimir Putin ei anna enam armu Ukraina vastu sõdima nõustunud kurjategijatele, vahendab BBC. Selle asemel saavad nad ainult õigust tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele vanglast.
Kui varem meelitati Vene vanglates olevaid kinnipeetavaid sõdima Ukraina vastu võimalusega saada armu ning naasta Venemaale kõigest pärast kuus kuud kestnud sõjaväeteenistust, siis nüüd sõlmitakse kurjategijatega ainult selliseid sõjaväeteenistuse lepinguid, mida pikendatakse automaatselt ning mida ei tohi üles öelda.
Sisuliselt tähendab muudatus, et Vene kurjategijad peavad nüüd sõdima kuni sõja lõpuni, nagu ka teised Ukraina vastu sõdivad Venemaa kodanikud, näiteks mobiliseeritud isikud.
BBC andmetel lõpetati kuue kuu pikkuste lepingute sõlmimist kinnipeetavatega 2023. aasta sügisel.
Ukraina ja Venemaa süüdistasid teineteist ÜRO Julgeolekunõukogus
Ukraina ja Venemaa süüdistasid neljapäeval teineteist ÜRO Julgeolekunõukogu istungil, kus arutati Vene sõjalennuki allatulistamist.
Venemaa väidab, et Ukraina ründas kolmapäeval Belgorodis alla kukkunud lennukit ja tappis selles viibinud 65 Ukraina sõjavangi. Venemaa väitel veeti sõjavange Belgorodi vangivahetuseks.
“Ukraina juhtkond teadis marsruuti ja seda, kuidas sõdurid vangide vahetuskohta toimetatakse,” ütles Venemaa asesuursaadik ÜRO juures Dmitri Poljanski.
Ukraina pool kinnitas, et Ukraina ei teadnud vangide transpordi üksikasju ja süüdistas Venemaad vangide turvalisuse ja elude ohustamises.
Ukraina tõi ühtlasi välja, et Vene sõjavangid olid turvaliselt kokkulepitud kohta transporditud.
“Venemaa oleks pidanud tagama samasuguse turvalisuse ka vangi langenud Ukraina sõduritele,” lisas Ukraina asesuursaadik Hrõstõna Hajovõšõn.
Bloomberg: Putin saadab väidetavalt signaale Ukraina sõja arutamiseks
Venemaa president Vladimir Putin on andnud Ühendriikidele väidetavalt mõista, et on valmis arutama Ukraina sõda, vahendas uudisteagentuur UNIAN reedel väljaande Bloombergi informatsiooni.
Bloombergi Kremlile lähedaste allikate sõnul annab diktaator mitteametlike kanalite kaudu märku, et on valmis arutama Kiievi tulevasi julgeolekumeetmeid.
Bloombergiga vestelnud USA riigiametnikud teatasid siiski, et on sellise informatsiooni osas skeptilised ega näe mingeid märke, et Venemaa president kavatseb tõsiselt leida viisi, kuidas sõda lõpetada.
“Vihjed Venemaa avatusele läbirääkimisteks võivad külvata lahkhelisid Ukraina liitlaste vahel, isoleerida Kiievi ja õõnestada president Volodõmõr Zelenski püüdlusi võita toetus omaenda rahuvalemile, mis nõuab Vene vägede täielikku väljaviimist,” hoiatasid ametnikud.
Kremli allikate sõnul edastati vastavad signaalid eelmisel kuul USA kõrgetele ametnikele vahendaja kaudu, keda nad keeldusid nimetamast. Allikate sõnul võib Putin olla valmis kaaluma näiteks Ukraina neutraalse staatuse nõudmise lõpetamist ja isegi loobumist oma vastuseisust võimalikule NATO liikmeks astumisele.
Bloombergi kohaselt kaasneb sellega siiski hind, mille Kiiev on korduvalt jõuliselt tagasi lükanud ehk nõustumine Kremli kontrolliga vallutatud territooriumi üle, mis praegu moodustab umbes 18 protsenti Ukrainast.
“Me ei ole teadlikud kavandatavatest muudatustest Venemaa positsioonis,” kommenteeris USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson.
Watson rõhutas ühtlasi, et otsuse, millal ja kuidas Venemaaga läbirääkimisi pidada, teeb Ukraina.
Prantsusmaa andis Ukrainale veel kaks mitmikraketisüsteemi LRU
Prantsusmaa andis Ukrainale veel kaks mitmikraketisüsteemi LRU, teatas neljapäeval uudisteagentuur UNIAN.
Prantsusmaa on Ukrainale nüüdseks andnud neli mitmikraketisüsteemi LRU, mis on ameeriklaste M270 modifikatsioon. Selle laskeraadius on umbes 70 kilomeetrit.
Seda ütles kindral Jean-Michel Guilloton, kes juhib Prantsusmaa kaitseministri Sébastien Lecornu Ukraina jaoks loodud niinimetatud suurtükiväekoalitsiooni.
Zelenski: EL on alustanud Ukraina seadusandluse ülevaatamist
Euroopa Liit on ametlikult alustanud Ukraina seadusandluse läbivaatamist, teatas neljapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.
“Tervitan tänast põhjalike ettevalmistuste algust Ukraina liitumisläbirääkimisteks Euroopa Liiduga. Brüsselis on ametlikult alanud sõelumisprotsess, mis paneb aluse läbirääkimistele,” kirjutas president sotsiaalmeedias.
Zelenski sõnul on see protsess Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga Davosis saavutatud kokkulepete tulemus.
“Ees seisab tõsine töö, et hinnata Ukraina seadusandluse vastavust Euroopa Liidu standarditele, Ukraina delegatsiooni moodustamine ja meie läbirääkimispositsiooni läbimõtlemine. Loodan valitsusmeeskonna maksimaalsele pühendumusele ja esimese valitsustevahelise konverentsi läbiviimisele sel kevadel,” lisas president.
Von der Leyen väljendas eelmisel nädalal veendumust, et Ungari saadakse loobuma vetost 50 miljardi euro suurusele Ukraina abipaketile.
Kokkuvõttes kinnitab Bloombergi artikkel, et Putin on saatnud signaale Ukraina sõja arutamiseks. See teema on endiselt väga oluline ja keeruline mitte ainult Ukraina ja Venemaa jaoks, vaid ka kogu rahvusvahelisele kogukonnale. On oluline, et rahvusvahelised liidrid jätkaksid pingutusi rahu saavutamiseks ja konflikti lahendamiseks diplomaatiliste vahendite abil. Eesti on kindlalt seisukohal, et Ukraina territoriaalset terviklikkust tuleb austada, ning toetab Ukraina jõupingutusi rahu saavutamiseks ja poliitiliste lahenduste leidmiseks.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus