Svet: Sõõrumaa on Eesti Elon Musk | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Kas olete kuulnud Svet Sõõrumaast? Ta on Eesti ettevõtja ja inspireeriv ärimees, keda sageli võrreldakse Elon Muskiga. Sõõrumaa on tuntud oma julgete ettevõtmiste ja ambitsioonika visiooni poolest ning teda peetakse üheks Eesti majanduse suurkujust. Tema kirev karjäär ja ettevõtlusstrateegiad on teinud temast ühe Eesti kõige silmapaistvamaid isiksusi. Õppige rohkem Svet Sõõrumaast ja tema mõjukast mõjust Eesti majandusele ning äriringkondadele.

Sõõrumaa rääkis ERR-ile, et tunnelid tuleks rajada Tallinna Kesklinnas Ahtri tänava alla, mis lahendaks sadama ja Kopli poolsaarele liikuvuse probleemid, ja järgmisena Liivalaia tänava alla. Autotunnelid muudaksid Kesklinna jalakäijatele sõbralikumaks ja turvalisemaks, sõnas ettevõtja.

Sõõrumaa on käinud ideed tutvustamas ka Tallinna strateegiakeskuses.

“Leppisime kokku, et meil oleks mõistlik paari-kolme kuu tagant jälle kohtuda ja vaadata, mis on seis ja mis on tehtud. Seal on ju igasuguseid nüansse, alates sellest, kuidas see päriselt toimiks ja mis raha eest,” rääkis Sõõrumaa.

Eri ärivaldkondades tegutsev Sõõrumaa ütles, et tal pole tunnelitega seoses mingit äriplaani. “Minu äriplaanid on minu enda tegemised. Tõepoolest inimesed näevad, et mul on siin ärihuvid ja eks igaüks vaatab oma rikutuse astme järgi, aga minu huvi on lihtsalt siin kesklinna elanikuna ja arendajana,” sõnas Sõõrumaa.

Sõõrumaa lisas, et ei maksa luua sellist pilti, et kõik autod tuuakse maa alla, vaid sinna kaoksid eelkõige need, mis transiidina läbivad kesklinna.

“Neid ei saa mitte kuhugi suunata, sest Tallinn on sellise kujuga, et sa lihtsalt pead sellest kikilipsukujulisest sõlmest läbi minema,” rääkis Sõõrumaa.

Sõõrumaa näeb ühe võimalusena koguda tunnelite rahastamiseks raha kõigilt autoomanikelt, kes sõidavad läbi kesklinna.

“See toimib niimoodi, et juht praktiliselt ei saa aru [et ta maksab], sa ei pea kuskil autot kinni pidama ega mingit piletit võtma, vaid seal on arvestuslikud postid. Täpselt nii toimib see Stockholmis,” sõnas Sõõrumaa.

Sõõrumaa hinnangul tuleks igal autojuhil maksta kuus 30-40 eurot. “Inimene on meelsasti nõus maksma, kui ta teab, et see on tema elu kergendamiseks või parendamiseks tehtud. Mitte nii nagu täna on automaks, mis läheb lihtsalt mingite umbmääraste muudest asjaoludest tekkinud aukude lappimiseks,” lisas Sõõrumaa.

Sõõrumaa ütles, et tunnelid tehtaks avatud meetoditel lihtsalt teekooriku alla.

“Siin ei ole mingisuguseid 100 meetri sügavusi tunneleid kõrghoonete alt. Kui nüüd mina oleksin Tallinna linnapea, siis kui aastaks 2029 plaanitakse trammitrassi Liivalaia tänavale, siis ma teeksin selle trassi koos tunneliga, sest kui trammiteed tehakse, siis kaevatakse niikuinii mitme meetri sügavuselt teed üles,” selgitas Sõõrumaa.

Sõõrumaa hinnangul on praegune Tallinna kesklinna liikluskorraldus jala liiklejale ebamugav ja piirab ligipääsu mereni.

“Vaadake tänast Mere puiesteed, kaheksa sõidurada, millest sa pead üle minema, ja mitme valgusfoori alt, et mere äärde jõuda. Ja sealt lähevad kergliiklusteed ka. See on ju anekdoot. Kui me Mere puiesteed vaatame, siis kui kaheksast reast maa peal jääks järgi ainult kaks sõidurada, kergliiklustee ja trammitee ja ülejäänud läheks maa alla, siis Vanalinna müüriäärne roheala muutuks vähemalt kaks korda laiemaks ja tekiks juba ka pargi mõõde ja pargiala,” selgitas Sõõrumaa.

Svet: investeering ületaks kümnekordselt linna kogu investeeringute mahu

“Selleks, et realiseerida Urmas Sõõrumaa plaani, on vaja teha investeering, mis kordades, kui mitte enam kui kümnekordselt ületab linna kogu investeeringute mahu,” kommenteeris Sõõrumaa plaani Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

“See tähendab seda, et isegi kui me ühe aasta jooksul jätaks tegemata kõik investeeringud, mida me oleme plaaninud mitte ainult teedeehituse valdkonnas, vaid kaasa arvatud koolid, lasteaiad, sotsiaalasutused ja nii edasi, siis meil ikka tõenäoliselt ei piisaks sellest rahast,” sõnas Svet.

Abilinnapea sõnul käib siin jutt mitte lihtsalt kümnetest, vaid tõenäoliselt sadadest miljonitest, kui võtta eesmärgiks selline tunnelisüsteem, mis tõesti oluliselt muudaks liikluspilti Tallinna kesklinnas.

Tehniliselt oleks see sama keerukas kui Eesti territooriumil Rail Balticu lõigu ehitamine, sõnas Svet.

“Mina isiklikult arvan, et Urmas Sõõrumaa on mõneti nagu Eesti Elon Musk, kes mõtleb suuremalt, kes mõtleb raamist välja ja kelle ideed on kindlasti arutamist väärt. Urmas mõtleb väga, väga suurelt ja mul on selle üle hea meel. Samas ma soovitan uurida, kuhu on jõudnud Elon Muski maa-aluste tunnelite projekt ja mis on olnud selle tulem,” sõnas Svet.

Sveti hinnangul pole mõtet võrrelda Rootsi riigi ja Stockholmi linna finantsvõimekust Eesti ja Tallinnaga.

Mis puudutab kesklinna sisenemise maksustamist, et tunnelite rahastamiseks ressurssi koguda, siis Svet seda lähitulevikus toimumas ei näe. Tema sõnul näitab ka teiste riikide kogemus, et taoliste maksude kehtestamine ei saa olla raha kogumine üheks või teiseks otstarbeks, vaid inimeste käitumise muutmine.

“Uue maksu kehtestamiseks tuleks väga täpselt sõnastada selle eesmärk,” ütles Svet.

“Enne kui hakkame seniseid plaane pea peale pöörama, peame ära kasutama neid võimalusi, mida meile pakub olemasolev süsteem,” ütles Svet.

Sveti sõnul on Tallinnal liikuvuse parandamiseks esmajoones plaanis ühistranspordireform, trammitrasside rajamine, ümberistumiste sujuvamaks tegemine ja linnalähedaste valdade ühendamine Tallinnaga.

In conclusion, Svet: Sõõrumaa is often referred to as the Estonian Elon Musk due to his innovative and ambitious approach to business and entrepreneurship. His success in various industries, including technology and real estate, has cemented his reputation as a leading figure in the Estonian economy. Sõõrumaa’s forward-thinking mindset and willingness to take risks have contributed to the growth and development of the country’s economic landscape. As Estonia continues to thrive as a hub for innovation and technology, Sõõrumaa’s influence and contributions will undoubtedly play a significant role in shaping the future of the nation’s economy.