Tere tulemast! Belgia keskpanga juht väidab, et rohelise pöörde läbiviimine ei tee meid rikkamaks. See on aktuaalne teema, mis paneb meid mõtlema selle üle, kuidas meie majandus ja keskkond on omavahel seotud. Kas roheliseks üleminek on tõesti võimalik ilma majanduslikku kasvu ohverdamata? Need on küsimused, mis puudutavad meid kõiki ning mille üle on oluline arutleda. Uudis Belgia keskpanga juhi väitest on omal kohal ka Eestis, kus jätkatakse arutelu jätkusuutliku tuleviku üle.
Belgia keskpanga juht Pierre Wunsch ütles Euroopa Parlamendi saadikutele, et roheline üleminek majanduses tähendab vähem jõukust ning sellist tuleb avalikkusele ausalt rääkida. Vastasel juhul tuleb poliitikutel seista silmitsi avalikkuse pahameelega.
“Üleminek ei tee meid kollektiivselt jõukamaks. Me peaksime olema siiramad. Ärge püüdke panna inimesi uskuma, et rohepööre loob positiivseid võimalusi, mis suudaks kasvatada sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja looks miljoneid hästi tasustatud töökohti,” ütles Wunsch Brüsselis.
Mõned Euroopa poliitilised erakonnad on positsioneerinud ennast rohepöörde vastastena Euroopa Parlamendi juunikuiste valimiste eel, kirjutab Politico. Nende erakondade arvates võivad nad saada kasu ettevõtete kasvavast skeptitsismist keskkonnakaitse suhtes olukorras, kus paljudel sektoritel on raske konkureerida Hiina ja USA ettevõtetega.
Wunsch ütles, et enamus eurooplasi on hästi teadlik vajadusest tegutseda kliimamuutuste vastu, kuid on oluline öelda neile tõtt. Roheline üleminek pole midagi muud kui negatiivne pakkumusšokk, mille hind sarnaneb 1970. aastate energiašokiga, mida põhjustas toona nafta hinna järsk tõus, ütles Belgia keskpanga juht.
Süsinikuheitmete maksustamine ja roheliste energiaallikate hind muudab energia hindu Euroopas viis kuni kaheksa korda kallimaks kui USA-s, lisas ta.
Võimulolijad ei peaks enam probleemi eirama, ning nende ülesandeks on seletada, kellel tuleb kinni maksta need kõrgemad kulud, ütles Wunsch.
“Ilma usaldusväärsuseta viivad esimesed tekkivate probleemide märgid avalikkuse viha ja protestini,” ütles ta.
Selmet otsida probleemi lahendamiseks rohkem raha, peaksid nad vähendama regulatsioonide koormat, ütles Belgia keskpanga juht.
“Hiiglaslikus koguses raha kulutamine kõigest probleemide tagajärgede leevendamiseks pole imeravim,” lisas Wunsch.
Kokkuvõttes näib, et Belgia keskpanga juht on veendunud, et rohepööre mõjutab majandust ja rikkust. Tema seisukoht on selge – keskkonnasõbralikud meetmed võivad luua uusi ärivõimalusi, kuid samas võivad need ka majandusele koormaks osutuda. Kuigi rohelised investeeringud on olulised keskkonnale, peab siiski leidma tasakaalu majandusliku kasu ja keskkonnakaitse vahel. See teema on kahtlemata oluline kogu Euroopale ning ka Eestile, kellele on oluline jälgida Belgia keskpanga juhi seisukohti ja järeldusi rohepöörde kohta.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus