Aserbaidžaani president tagas valimistel viienda ametiaja | Välismaa

2249190hfc31t24

Tere tulemast, head inimesed! Täna on suur päev Aserbaidžaanis, kus president Ilham Alijev on tagasi valitud viiendaks ametiajaks. See on suur samm riigi poliitilises ajaloos ja toob kaasa palju küsimusi ja arutelusid nii Aserbaidžaanis kui ka välismaal. Mis toob taaskord võimule Alijevi ja millised on tema tulevikuplaanid riigi arenguks? See uudis raputab kindlasti Aserbaidžaani ja naaberriikide poliitilist maastikku ning meil on suur huvi selle vastu. Oleme siin, et uurida ja mõista selle sündmuse olulisust ja mõju.

Aserbaidžaanis peeti kolmapäeval presidendivalimised, mis andsid praegusele riigipeale Ilham Alijevile kindlalt uue ehk viienda ametiaja.

Esialgsete tulemuste kohaselt võitis Alijev valimised 92,1 protsendi häältega, kui tulemused olid välja kuulutanud pea kõik valimisjaoskonnad.

Valimisaktiivsus oli 67,7 protsenti, ütles keskvalimiskomisjoni juht Mazahir Panahov pressikonverentsil.

“Aserbaidžaani rahvas valis Ilham Alijevi riigi presidendiks,” kinnitas Panahov.

Peamised opositsiooniparteid boikoteerisid valimisi.

“Tegemist on vaid demokraatia imiteerimisega. Riigis ei ole tingimusi vabade ja õiglaste valimiste läbiviimiseks,” ütles opositsioonilise Rahvarinde juht Ali Kerimli.

Alijevi kuus vastaskandidaati on vähetuntud ja nad on tegelenud pigem tema ülistamisega.

Alijev kuulutas eelmisel kuul, et seekordsed presidendivalimised tähistavad uue ajastu algust, kuna need peetakse esmakordselt kogu riigi territooriumil. Tegemist oli selge viitega Mägi-Karabahhile, mille Aserbaidžaan hõivas mullu septembris.

Aserbaidžaani võimud on viimastel kuudel suurendanud survet sõltumatule meediale, sealhulgas võtnud kinni kriitiliselt meelestatud ajakirjanikke, kes on paljastanud korruptsiooni kõrgel tasemel.

“Eskaleeruv mahasurumine enne valimisi on mitte ainult rünnak inimeste õiguste vastu, see on ulatuslik, koordineeritud rünnak tsiviilühiskonna ja õigusriigi vastu,” ütles teisipäeval Amnesty International.

Praegu 62-aastane Alijev valiti esmakordselt presidendiks 2003. aastal pärast oma isa Heidar Alijevi surma, kes oli valitsenud riiki alates 1993. aastast.

Loe rohkem:  Poola kohus tunnistas avalik-õigusliku meedia likvideerimise seadusvastaseks | Välismaa

Ta valiti riigipeaks tagasi 2008., 2013. ja viimati 2018. aastal.

2009. aastal muutis Alijev riigi põhiseadust nii, et ta saaks kandideerida piiramatul arvul kordi.

2016. aastal võeti Aserbaidžaanis vastu põhiseadusmuudatus, mis pikendas presidendi ametiperioodi viielt aastalt seitsmele.

Tugevdades dünastia võimuhaaret, määras president oma abikaasa Mehriban Alijeva esimeseks asepresidendiks.

Estonia, like many other countries, is witnessing the re-election of Aserbaidžaani president for his fifth term in office. This event serves as a reminder of the stability and continuity of leadership in the region. It also highlights the importance of democracy and free elections in ensuring the legitimacy of leadership. As Estonia continues to uphold democratic values and principles, it remains important to observe and learn from the political developments in neighboring countries like Aserbaidžaan. The re-election of the president in Aserbaidžaan is a testament to the enduring political landscape in the region.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga