Ansip annab üle toetusallkirjad sisevalimistel kandideerimiseks | Eesti

Andrus Ansip, endine Eesti peaminister ja Euroopa Komisjoni asepresident, on otsustanud kandideerida sisevalimistel ning annab üle toetusallkirjad selleks. Tema kogemus ja juhtimisoskused on teinud temast ühe mõjukaima poliitiku Eestis. Ansipi otsus kandideerida on tõstnud elevust ning tekkinud on suur huvi tema poliitilise tuleviku vastu. Tema kandidatuur lubab pakkuda uusi ideid ja suunda Eesti poliitikas, muutes sisevalimised põnevalt konkurentsivõimeliseks. Ansipi toetusallkirjad annavad talle kindla aluse astuda väljakutsetele ja võidelda uue võimaluse eest teenida Eesti rahva usaldust.

Andrus Ansip annab esmaspäeval üle toetusallkirjad, et kandideerida sisevalimistel Reformierakonna Euroopa Parlamendi üheksaliikmelisse valimisnimekirja pääsemiseks.

“Täna kavatsen toetusallkirjad ja avalduse kandideerimiseks üle anda. Erakonna reeglite järgi peab ühel kandideerijal olema 10 toetusallkirja. Ja need tulid kohe – elektrooniliselt tuli 120 toetusallkirja. Aga toetusallkirjade kogumise lehti on veel maakondades ka. Palju neid tänaseks kokku saab? Mitte hiigla palju, suurusjärgus 170-180,” rääkis Ansip Kanal 2 “Telehommikus”.

Ta selgitas, et edasi järgnevad Reformierakonnas sisevalimised ja sellest sõltub, kas ta saab üheksa kandidaadi hulka või mitte. “Ma ise loodan, et ma selle üheksa hulka ikka satun. Mis edasi saab, seda näeme.”

Reformierakonna sisevalimised toimuvad 28. märtsist kuni 4. aprillini. Üheksa enim hääli saanud kandidaati moodustavad Reformierakonna esinduse Euroopa Parlamendi valimistel, aga nende omavahelise järjestuse paneb paika erakonna nimekirjatoimkond. Reformierakonna nimekiri ja järjestus selgub lõpikult 7. aprillil erakonna üldkogul. 

Ansip kommenteeris lühidalt ka enda konflikti erakonna esimehe Kaja Kallasega. Ta ütles, et otsustas kuu aja eest, et lõpetab erakonna huvides Kallasega vaidlemise, kuid Kallas pole samaga vastanud, vaid on jätkanud Ansipi süüdistamist. Ansipi sõnul on Kallas teda rünnanud hinnangute ja emotsioonide pinnalt ning kasutanud vähe argumente. Ja kui on kasutanud argumente, siis pole need Ansipi sõnul vastanud tõele. Ta nimetas valeväiteks seda, et ta erakonda rahaliselt ei toeta või et ta Euroopa Parlamendis tööd ei tee.

Kommenteerides Kalle Laaneti ümber lahvatanud skandaali, mis alul puudutas tema konflikti peaprokurör Andres Parmasega ja nüüd abikaasa poja firmalt korteri üürimist, ütles Ansip, et on kahetsusväärne, et need kaks skandaali on langenud ajaliselt küllalt lähestikku või praktiliselt ühte.

“See ühtelangevus ei räägi millestki heast. Kui mõelda sellele, kas meil on prokuratuuriga probleeme, siis küllap neid probleeme on üksjagu. Mõtleme Kajar Lemberi üheksaeurosele juukselõikusele, mida on menetletud kümme aastat. Ja ka teistele asjadele, mida menetletakse ja menetletakse, aga mis kuhugi pole jõudnud, siis loomulikult rahvas on pisut nördinud, et need asjad nii aeglaselt käivad. Mingist menetlusökonoomikast ei saa loomulikult rääkida kui üheksaeurosele juukselõikusele kulutatakse poolteist miljonit maksumaksja raha. See on ressursi ebaotstarbekas kasutamine. Minu meelest kriitika prokuratuuri aadressil on täiesti kohane,” sõnas Ansip.

Laaneti korteriskandaalist rääkides meenutas Ansip, et ta ei saa aru, miks peaks riik eelistama just ühte korteri kasutamise viisi.

“Riik on otsustanud, et riigikogu peab olema selline, milles on esindatud proportsionaalselt kogu Eesti elanikkond. See tähendab seda, et väljapool Tallinna tulijatele peab elamise Tallinnas justkui kompenseerima, sest nemad peavad kahte kodu ülal pidama. Ja nüüd riik ütleb, et me maksame kinni mingisuguse toetuse. Aga ta ütleb, et me maksame kinni ainult siis, kui te üürite. Kui te mõtlete selle korteri endale soetada, võtate pangalaenu, vaat siis me midagi kinni ei maksa. Kust tuleb selline riigi lembus üüripindade järele ja täielik eitus ja tõrge omamise suhtes? See on minule arusaamatu,” sõnas Ansip.

Ta ütles, et otsida toimingupiirangut, kelle käest sa võid korterit rentida ja kelle puhul on absoluutselt keelatud ja kes jääb halli alasse ning kas tegemist on kauge sugulase või naise poja äriühinguga, on samasugune üheksa euro laadi mõtteharjutus.

“Mulle meenutab see ka kunagist olümpiakomitee presidendi Neinar Seli kohtuasja, kus 17 aastat oli Tallinna Sadam toetanud olümpiakomiteed ja nüüd ühel aastal istus nii Tallinna Sadamas kui ka olümpiakomitees Neinar Seli ja leiti, et on toimingupiirang. Mitte ühte senti raha ei liikunud. Aga kõik kolm kohtuastet arutasid, et kas ta ikka hääletas ja tahe oli või tahet ei olnud. Selgus, et ta vist siiski hääletas ja näe ongi kriminaalkurjategija valmis. Täpselt samamoodi üheksaeurose juukselõikuse auku läheb ka see (Laaneti – toim) juhtum,” sõnas Ansip. 

Kokkuvõttes võime öelda, et Andrus Ansip on näidanud oma tugevat toetust sisepingelistele kandidaatidele, andes neile üle vajalikud toetusallkirjad valimistel kandideerimiseks. See näitab tema soovi toetada erinevaid hääli ja vaateid Eestis ning tagada, et kõigil oleks võimalus osaleda demokraatlikus protsessis. Ansipi sammud on olulised selleks, et luua õiglane ja avatud valimiskeskkond, kus igaühel on võimalus oma häält kuuldavaks teha ja panustada riigi tulevikku.