Eesti majandusanalüütikud on märganud huvitavat trendi – tundub, et Eestis on olnud kergem hindu tõsta kui meie naabritel Lätil ja Leedul. See võib tähendada olulisi muutusi meie majanduses ja tarbijate käitumises. Kas see on seotud meie kiireneva majanduskasvu või teiste teguritega, jääb veel selgitamata. Kuid üks on kindel – see teema vajab läbimõeldud analüüsi ja arutelu, et mõista selle tagamaid ja võimalikke mõjusid meie riigi majandusele.
Veebruaris kerkisid Eestis hinnad aastatagusega võrreldes märkimisväärselt. SEB analüütik Mihkel Nestor tõi välja, et Lätis ja Leedus on samas hinnakasv peaaegu peatunud.
Jaanuariga võrreldes jäi veebruaris Eestis hinnatase enam-vähem samale tasemele, aga eelmise aasta veebruariga võrreldes olid hinnad 4,2 protsenti kõrgemad.
Aastatagusega võrreldes on peaaegu kümnendiku võrra kallimaks muutunud tervishoid, näiteks haiglateenused ja hambaravi. Üheksa protsenti on kallinenud ka alkohol ja tubakatooted. Riided ja jalatsid olid 4,4 protsenti kallimad ja toit kolm protsenti kallim.
Osaliselt selgitavad hinnatõusu maksumuudatused. Käibemaks kerkis aasta algusest 20 protsendilt 22 protsendile. Samuti kerkisid alkoholi- ja tubakaaktsiis. Aga põhjuseid on veel.
“Eriti huvitavad me paistame võrreldes meiega sarnaste riikide Läti ja Leeduga, kus hinnakasv on peaaegu peatunud. Siin taustal on energiahinnad ikkagi suurim erinevus. Kui vaadata, mis on elektrihind Nord Pool börsil, siis see on kõvasti alla tulnud. Tarbijahinnaindeksis ta seda teinud ei ole. Öeldakse, et põhjuseks on see, et suurem osa majapidamisi tarbib ikka universaalteenusega hinnaga elektrit. Kui see maikuus nüüd lõppema peaks, siis on oodata hinnalangust,” selgitas Nestor.
“Kui vaadata teisi komponente, mis indeksis nii suurt mõju ei oma, siis riided ja jalatsid, võib-olla mingid majapidamiskaubad. Tundub, et Eestis on olnud kergem hindu tõsta kui Lätis ja Leedus. Siin on hinnatõus kiirem,” lisas ta.
Kokkuvõttes näitavad analüüsid, et Eestis on olnud võrdlemisi lihtsam tõsta hindu võrreldes naaberriikidega, nagu Lätis ja Leedus. See võib olla tingitud Eesti tugevamast majanduslikust olukorrast ja suuremast stabiilsusest. Kuid samas võib see tähendada ka suuremat surveallikat tarbijatele ja majandusele üldiselt. On oluline jälgida hinnatõusu mõju inflatsioonile ja tarbimisele ning rakendada vajadusel meetmeid, et tagada majanduslik tasakaal ja kestev areng.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus