Oskustöölistest on jätkuvalt suur puudus | Majandus

2298885hcd5ft24

Eestis on järjest suurenev nõudlus oskustööliste järele ning see on muutunud majanduse jaoks murettekitavaks olukorraks. Paljud ettevõtted seisavad silmitsi olukorraga, kus neil on raskusi leida oskustööliste, nagu keevitajad, elektrikud ja torulukksepad, kes suudaksid täita nende vajadused. See puudujääk võib kahjustada nii ettevõtete tootlikkust kui ka majanduskasvu. Seetõttu on oluline leida lahendusi sellele probleemile ja investeerida oskustööliste koolitamisse ning arendamisse, et tagada Eesti jätkusuutlik majandusareng.

Kuigi kutsehariduskeskused koolitavad oskustöölisi paljudel erialadel, napib Eesti tööturul endiselt häid töökäsi. Suuresti on neid puudu just tehnilistel erialadel ja tööjõudu tuleb välismaalt sisse osta.

Töötukassa hinnangul on kevadele ja suvele vastu minnes märke sellest, et töötute arv võiks hakata vähenema. Teatud valdkondades vaevab aga Eestit pidev tööjõupuudus.

“Näiteks hooldusmeditsiin ja ka õpetajatest on kogu aeg puudus. Aga kui vaadata ka tööstussektori poole, siis tegelikult oskustöölisi on kogu aeg puudu,” ütles töötukassa juht Meelis Paavel.

Oskustöölisi valmistavad ette peamiselt kutsekoolid. Paavel leiab, et Eesti kutseharidussüsteem toimib järjest paremini, kuid on asju, mida loodetakse kutsehariduse reformimise käigus paremaks teha.

“Ettevõtja ootab alati väga heade oskustega inimest ja mitte homme, aga tavaliselt eile. /…/ Minu arvates paljusid erialasid õpetatakse ülemäära paljudes kohtades Eestis ja see ei taga teinekord kvaliteeti ja on ka lõppkokkuvõttes kulukam,” selgitas ta.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktori Anneli Entsoni sõnul suhtlevad nad pidevalt ettevõtjate ja erialaliitudega. Oskustöölisi on kõige rohkem tarvis tehnilistel erialadel.

“Elektroonikuid kindlasti, IT-erialade inimesi, laiema spetsiifikaga /…/ on turul tuleviku mõttes vajalik. Ja millist koolitust me täienduskoolitusena juba kohe ka pakkuma hakkame, on elektrituulikute tehniku eriala,” loetles Entson.

Tema sõnul on kvalifitseeritud töötaja jaoks vajalik hea praktika, aga ka kvalifitseeritud õpetajad. Kui praktikakohtade leidmine on üldiselt lihtne, siis õpetajate leidmine keerulisem.

Loe rohkem:  Suurettevõtja Pärnits sooviks võrdsemat ühiskonda | Majandus

“Eks me peame oma õpetajate järelkasvu kogu aeg ise püüdma juurde koolitada,” ütles Entson.

Pärnumaal puitkarkassmaju tootva ettevõtte Matek tegevjuht Sven Mats ütles, et vaatamata kutsehariduses ettevalmistuse saavatele oskustöölistele on Eestis sellist tööd teha tahtvaid inimesi ikka liiga vähe.

“Üldine tendents on muidugi selline, et eks Eesti on jõudnud ka oma arengus ülejäänud arenenud Euroopaga samale tasemele, kus tehase lihtsale tööle tahtjaid liiga palju ei ole. See tegelikult tähendab ikkagi seda, et leitud inimesed on vaja kohapeal ise välja koolitada. /…/ Ma arvan, et väga palju neid spetsialiste tuleb meil ikkagi Eestist väljast sisse tuua,” rääkis Mats.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eestis on endiselt suur puudus oskustöölistest, mis mõjutab oluliselt majandust. Nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele on suur, kuid vastav pakkumine ei ole piisav. Selleks, et tagada majanduse jätkuv kasv ja konkurentsivõime, on oluline investeerida oskustööliste koolitusse ja arendamisse ning luua atraktiivseid tingimusi nende jaoks. Ainult nii saame tagada, et Eesti majandus areneb ja püsib konkurentsivõimeline ka tulevikus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga