Ametiühingute hinnangul on välistööjõu piirmäär kaotanud oma tähtsuse | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Ametiühingud on väljendanud muret välistööjõu piirmäära kaotamise üle, väites, et see on kaotanud oma tähtsuse. See debatt on osa laiemast majandusarutelust, kus arutatakse Eesti majanduse sõltuvust välisjõust ning selle mõju kohalikele töötajatele. Kuidas see piirmäära muudatus võib mõjutada Eesti majandust tulevikus, on küsimus, mis huvitab paljusid. Jääme uurima, kuidas see teema mõjutab Eesti tööturgu ja majandust tervikuna.

Sisserände kvoodi tõstmine ei vähenda tööjõupuudust, leiab ametiühingute keskliit, kelle hinnangul tuleks tegelik välistööjõuvajadus ja töötamise tingimused läbi rääkida kolme osalise – ametiühingute, tööandjate ja valitsuse – vahel.

Välistööjõu kvoot võimaldab sel aastal tuua Eestisse 1303 töötajat kolmandatest riikidest, kuid tööandjad ja ka majanduminister Tiit Riisalo soovivad seda märgatavalt tõsta.

Ametiühingute hinnangul on see piirmäär aga kaotanud oma tähtsuse, kuna ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu.

“Kui me vaatame, et meil tuleb 30 000 sisse ja kvoot on 1300, siis kui me selle kvoodi ära kaotame või kahekordistame, see ei muuda midagi, ei anna meile aimu, kas järgmisel aastal tuleb meile 20 000 või 40 000,” ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu poliitikasekretär Jaan-Hendrik Toomel.

“See ei vasta absoluutselt reaalsusele, sellepärast seda pilti tulekski vaadata natukene laiemalt, tuleks vaadata sektoritesse sisse, kus on päriselt see vajadus, milliseid inimesi me siia ootame. Millised on meie võimalused neile vajalikku täiendõpet, koolitust pakkuda, kas ettevõtjad on valmis seda tegema, kas riik saab siin aidata,” lisas ta.

Seetõttu kutsub ametiühingute keskliit tööandjaid, ametiühinguid ja valitsust ühise laua äärde, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ja kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu vahel.

“Selline kolmepoolne, siis on ka kõige vähem kriitikat ilmselt – kõik osapooled, keda see mõjutab, on olnud laua taga, nad on jõudnud mingisugusele kokkuleppele, siis ma ei näe ka seda kohta, kus saaks väga kritiseerida,” ütles Toomel.

Tööandjate huvi on, et kõik oleks legaalne, kontrollitav ja et kõik maksaks ära oma maksud.

“See pikaajalise tööloa kvoot ei oleks seadusesse kirjutatud, vaid me tööturu osapoolte ja valitsusega lepiks selle numbri igal aastal ise kokku, arvestades arenguid tööturul, kas on siis head ajad või on halvad ajad. See on üks võimalus ja võib-olla see tõesti oleks paindlikum, kiirem ja ratsionaalsem lähenemisviis. Aga ma ausalt öeldes ei ole väga optimistlik, et poliitikud on nõus seda rändeküsimust käest ära andma,” rääkis Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Majandusminister Tiit Riisalo sõnul vajab kvoodisüsteem muudatusi. Praegu on näiteks kaalumisel usaldusväärsetele ettevõtetele vöörtööjõu toomise lihtsustamine. Erinevaid välistööjõu võimalusi võib ministri sõnul arutada.

“See on põhjendatud seisukoht ametiühingutel, et me peame aru saama, et tõepoolest see läheb sektoritesse, kus on kvalifitseeeritud tööjõu puudus, ja teiselt poolt me ei hakka oma töötajate seisundit selles sektoris halvendama,” ütles Riisalo.

Kokkuvõttes võib öelda, et ametiühingute hinnangul on välistööjõu piirmäära kaotamine kaotanud oma tähtsuse majanduses. See on tingitud sellest, et piirmäär ei suuda tegelikkuses piirata välismaalaste sisse- ja väljumist ning võimaldab neil endiselt Eestis töötada. Samuti on oluline arvestada, et välismaalaste osatähtsus tööturul on jätkuvalt oluline ning nende töökäte vajadus on olnud ja jääb kõrgeks. Seetõttu võib öelda, et välistööjõu piirmäära olulisus on vähenenud ning majanduse jaoks on oluline leida uusi viise, kuidas reguleerida välismaalaste töötamist Eestis.