Allan Roosileht 2 Quick Starti “Naeratast”: mul oli Jaak Joalat kahju vaadata | Muusika

“In the heart of Estonia, a vibrant music scene is thriving, and Allan Roosileht is at the forefront. With his latest album “Naeratast”: mul oli Jaak Joalat kahju vaadata | Muusika, he takes listeners on a journey through the ups and downs of life. As a renowned musician, Roosileht’s unique blend of folk, rock, and pop resonates deeply with the Estonian people. His powerful lyrics and soaring melodies have captivated audiences, making him a beloved figure in the music industry. Get ready to be swept away by the emotional depth and raw energy of “Naeratast”!”

Nii nagu tänapäeval, oli vanadele lugudele uue elu sisse puhumine populaarne ka 1990. aastatel. Diskor Allan Roosileht nentis, et kuigi 2 Quick Starti “Naerata” oli omal ajal tõeline hitt, oli tal kahju vaadata Jaak Joalat, loo originaalesitajat, kes uut lugu ei sallinud.

Esimene disko, kus Roosileht muusikat mängis, toimus 27. augustil 1977. aastal. “Tollal sai ausalt öeldes käidud igal pool, kus buss peatus, aga tänapäeval olen ikka väga valivaks muutunud – kui ma tahan, siis ma lähen ja teen väga suure mõnuga, annan endast kõik,” sõnas ta Vikerraadios Kristjan Hirmole antud intervjuus.

Roosileht nentis, et kõige keerulisem on mängida välismaalastele. “Kõige rohkem põrusin ühe asutuse peol, kus olid 13 riigi esindajad. Lõpuks selgus, et sa ei saanud kellelegi mitte midagi pakkuda, jube õnnetu tunne oli. Pidu sai muidugi peetud, muusika ära mängitud, aga kuidagi halb tunne jäi endal,” meenutas ta.

Aastakümnete jooksul on ka pidudel käiv publik muutunud, tõi Roosileht välja. “Vahepeal oli nii, et kõik olid külmad ja jahedad ning kellelegi ei meeldinud, kui sa neile diskorite keeles öeldes selga ronisid ehk tempokat muusikat lasid.”

Seda, millist muusikat ta ühel või teisel peol mängib, hindab Roosileht publiku järgi. “Ma ei ole selline vend, kes tuleb teeb oma set’i ära ja saali ei vaata. Ma vaatan alati saali ja olen nii-öelda vana kooli vend ning minu suust kuuleb vahele juttu ka, sest inimesed on lihtsalt harjunud – omaaegne disko oli selline, et väga palju räägiti. Räägiti tänu sellele, et raadiod rääkisid, siis hakkasid DJ-d rääkima, siis tuli see periood, kus DJ-d enam ei rääkinud, vaid mängiti klubimuusikat ja miksid said tähtsamaks. Aga seda liini ma ei ole väga harrastanud, ma ei ole viitsinud seda isegi ära õppida. Miksida ei ole mingisugune küsimus, aga see ei ole minu jaoks kõige tähtsam, et lood jookseksid mingisugusel ajal ühte biiti,” selgitas ta.

Kuigi pea kogu muusika, mis tänapäeval ilmub, on internetist kättesaadav, kannab Allan Roosileht pidudel ka CD-plaate kaasas. “Kõik fotograafid käivad mind pildistamas, sest ma panen laua peale sellised suured CD-plaatide mapid, seal on nimekirjad ja asjad. Enamus on originaalplaadid, on ka mingisuguseid mikse ja asju, aga põhiliselt originaalid. Seal on isegi Mati Nuude autogrammiga plaat, no ei taha neid mappe koju jätta,” naeris ta.

Viimastel aastatel populaarsust kogunud vanadest hittidest uusversioonide tegemine. Roosileht selgitas, et see pole tegelikult midagi uut, sest ka 1990. aastatel oli selline võte muusikute seas populaarne.

“See oli ju hullumaja, mis toimus. Esimene 2 Quick Starti kassett, kus oli “Naerata” peal, see oli ju täiesti mega raadiohitt. Mul oli Jaak Joalat, kes oli selle loo kuulsaks laulnud, lausa kahju vaadata, sest ta ei olnud sellega päri, võib öelda, et ta isegi ei sallinud seda,” meenutas DJ, kelle hinnangul on kaverite tegemine hea viis, kuidas massidele peale minna. “Ühelt poolt tuleb piir ette, sest kõik on ära tehtud ja väga raske on bändil teha lugu, mis lähebki hitiks. Kaverite aeg on jälle tagasi, aga veidi teistmoodi – võetakse sämpel, üks väike tuttav jupp, ja selle loo kunagine autor muutub kaasautoriks.”

As I conclude my exploration of “Allan Roosileht 2 Quick Starti “Naeratast”: mul oli Jaak Joalat kahju vaadata | Muusika”, I am left with a profound appreciation for the Estonian musician’s unique blend of humor and melancholy. Through his song, Roosileht masterfully weaves together the complexities of human emotions, inviting listeners to laugh and cry alongside him. His ability to convey the intricacies of life’s struggles and triumphs resonates deeply, leaving a lasting impact on those who experience his music.