Tere, külastajad! Meie tähelepanu köidab täna Venemaa rünnak Ukrainale, kus Harkivis on toimunud mitmeid plahvatusi. See agressiivne käitumine on tekitanud üle piiri paanikat ja hirmu. Meie siin Eestis seisame solidaarselt Ukraina inimestega ja jälgime murega nende olukorda. On oluline olla teadlik sellest, mis toimub meie naaberriigis ning toetada Ukraina rahvast nende võitluses oma vabaduse ja iseseisvuse eest. Jätkakem uudiste jälgimist ja olgem valmis toetama neid, kes kannatavad sõja tagajärgede all.
Oluline kolmapäeval, 7. veebruaril kell 6.15:
– Algas Venemaa raketi- ja droonirünnak Ukrainale, Harkivis on plahvatused;
– Borrell külastas Kiievi lähedal EL-i rahastatavat väljaõppekeskust;
– Türgi droonitootja Baykar alustas Kiievi lähedale tehase ehitamist;
– Ukraina relvajõudude koosseisus võidakse luua droonivägi;
– USA senati lepe piirijulgeoleku meetmetest ja Ukraina abist kukkus läbi.
Algas Venemaa raketi- ja droonirünnak Ukrainale
Kella kuue paiku hakkas kõikides Ukraina oblastites töötama õhuhäire seoses Venemaa raketirünnaku algusega. Ukraina õhuväe teatel liigub rakettide esimene grupp Sumõ oblasti õhuruumis ning osa rakettidest sihib Pavlohradi ja Krõvõi Rihi linna Dnipropetrovski oblastis ning Poltava oblastit. Teised raketid liiguvad Kiievi suunas.
Samuti liiguvad Vene raketid ja droonid Mõkolajivi oblasti poole Krimmist.
Vahetult pärast kella kuut teatas Harkivi linnapea Ihor Terehhov, et linnas on kuulda plahvatusi. Harkivi oblasti sõjaväelise administratsiooni juhi Oleh Sõnehubovi sõnul registreeriti oblastis vähemalt neli plahvatust.
Ukraina õhuvägi palub inimesi liikuda viivitamatult varjenditesse.
Varem teatas Ukraina õhuvägi, et Venemaal Murmanski oblastis asuvalt õhuväebaasilt Olenja tõusid õhku strateegilised pommitajad Tu-95.
Venemaa strateegilistest pommitajatest Tu-95 lastakse tavaliselt välja tiibrakette H-101, H-555 ja H-55.
Borrell külastas Kiievi lähedal EL-i rahastatavat väljaõppekeskust
Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Josep Borrell külastas teisipäeval Kiievi lähedal Euroopa Liidu rahastatavat korrakaitsejõudude väljaõppekeskust.
Borrell osales ka koolitusel, mida viisid läbi politseiinstruktorid mitmest EL-i riigist, seal hulgas Prantsusmaalt ja Hispaaniast.
Koolitus keskendus väljakutsetele, millega julgeolekujõud on silmitsi hiljuti Ukraina kontrolli alla naasnud aladel.
“[Korrakaitsjad] on silmitsi raskete olukordadega, kui nad taastavad kontrolli vabastatud aladel. Neil tuleb taastada õiguskord,” ütles Borrell.
Koolitusest osavõtjatel tuli harjutada ohtlike isikute kinnivõtmist.
“Sellised asjad juhtuvad reaalselt,” ütles Borrell, kui missiooni juhataja, Portugali rahvuskaardi ohvitser Helder Carcao talle keskust tutvustas.
“Me koolitame rohkem kui 150 politsei ja rahvuskaardi liiget, kellest omakorda saavad koolitajad,” lisas ta.
Projekti eesmärk on “anda väljaõpet tuhandetele julgeolekutöötajatele”, rõhutas Borrell.
Koolitustel õpetatakse politseinikele ka sõjakuritegude ja massihaudade avastamist ja uurimist ning ohvrite lähedaste teavitamist.
Türgi droonitootja Baykar alustas Kiievi lähedale tehase ehitamist
Türgi kaitsetööstusettevõte Baykar alustas Kiievi lähedale tehase ehitamist, et hakata tootma sõjaväedroone Bayraktar TB2 ja TB3, ütles teisipäeval firma peadirektor Reutersile.
Türgi droonid kogusid maailmas tuntust pärast seda, kui Ukraina sõjaväelased hakkasid kasutama neid võitluses Vene üksuste vastu, hävitades soomustehnikat ja suurtükisüsteeme.
Baykar on alates 2018. aastast sõlminud tarnelepingud TB2 droonidele 30 riigiga, nende seas on Ukraina, Etioopia, Liibüa ja Aserbaidžaan.
“Meie tehast on ehitamisel. Meil on vaja umbes 12 kuud, et ehitusega lõpule jõuda, siis liigume edasi masinate, seadmete ja organisatsioonilise struktuuri juurde,” ütles Baykari tegevjuht Haluk Bayraktar ar-Riyadis maailma kaitsetööstuse messi kõrvalt.
“Ukraina tehas on suur, me kavandame, et seal hakkab töötama umbes 500 inimest,” lisas ta.
Bayraktari sõnul plaanitakse toota umbes 120 drooni aastas. Ta lisas, et esialgu ei ole veel paigas, kas Ukrainas hakatakse tootma TB2 või TB3 droone.
Vastates küsimusele, kas tehase ehitamisega on jätkuvat sõda arvestades julgeolekuküsimusi, mis võiksid rajatist ohustada, ütles Bayraktar, et plaanidega “liigutakse täielikult edasi” ning neid ei saa miski peatada.
Ukraina kaitseministeerium ja Türgi firma Baykar Makina sõlmisid varem kokkuleppe droonide remondi ja hooldusega tegeleva keskuse ehitamiseks.
Ukraina relvajõudude koosseisus võidakse luua droonivägi
President Volodõmõr Zelenski teisipäeval avaldatud määruse kohaselt anti valitsusele koostöös relvajõudude peastaabiga korraldus “uurida mehitamata süsteemide väe Ukraina relvajõudude struktuuris eraldi väeliigina loomise küsimust ning uuringu tulemuste põhjal esitada Ukraina riiklikule julgeoleku- ja kaitsenõukogule läbivaatamiseks asjakohased ettepanekud”.
USA senati lepe piirijulgeoleku meetmetest ja Ukraina abist kukkus läbi
USA senati kokkulepe piirijulgeoleku meetmetest ja Ukraina abist sai teisipäeval kiire ja täieliku hävingu osaliseks, kuna vabariiklased loobusid selle toetamisest hoolimata president Joe Bideni üleskutsest kongressile “näidata selgroogu” ja seista vastu Donald Trumpile.
Vaid mõni minut pärast demokraadist presidendi kommentaari Valges Majas väljus senati vabariiklaste liider Mitch McConnell vabariikliku partei kohtumiselt kapitooliumis ja tunnistas, et kokkulepe on ebaõnnestunud.
“Mulle ja enamikule meie liikmetest tundub, et meil ei ole reaalset võimalust teha siin seadust,” ütles ta ajakirjanikele.
In conclusion, the recent missile and drone attacks by Russia on Ukraine, particularly in Harkiv, are deeply concerning and have escalated the conflict in the region. These aggressive actions only serve to further destabilize the situation and put innocent lives at risk. It is imperative for the international community to condemn these attacks and work towards a peaceful resolution to the conflict. Estonia stands in solidarity with Ukraine and calls for an immediate cessation of hostilities and a return to diplomacy. Our thoughts are with the people of Ukraine during this difficult time.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus