“AK. Nädal”: ebaviisakaid lennureisijaid tekib järjest juurde | Eesti

Tere tulemast Eestisse, kus reisimine on muutunud ebameeldivaks paljude jaoks tänu üha ebaviisakamatele lennureisijatele. Viimastel aastatel on tulnud juurde hulgaliselt kaebusi AK. Nädalas ebaviisakate reisijate kohta, kes häirivad teisi lennureisijaid oma ebaviisaka käitumisega. See tekitab muret mitte ainult lennufirmadele, vaid ka reisijatele endile, kes soovivad rahulikult oma sihtkohta jõuda. Kuidas see probleem lahendatakse ja kas reisimine muutub taas meeldivaks kogemuseks, seda saate teada lugedes meie artiklit.

Suvi läheneb ja inimesed valmistuvad jälle rohkem reisima. Nii nagu igasuguses ühistranspordis, tuleb ka lennuki pardal käituda viisakalt ja lugupidavalt nii kaasreisijate kui ka personali vastu, olenemata sellest kas tegu on puhkuse- või ärireisiga.

Suvine lennuplaan tänavu tuleb tihe, väljumisi Tallinnast on eelmisest aastast 20 protsenti rohkem. Sel aastal tuleb siia ka kolm uut lennufirmat, kolme uue otselennu sihiga. Üsna tihti aga unustatakse pardareeglid, kuigi need ongi lennufirmadel erinevad. Siiski on kõigi puhul viimaseks piiriks vägivaldne reisija, kes tuleb lennult välja heita.

“Valulävi võib erineda kas või kultuurilistel põhjustel, tolerants on teine. Kuid lõpuks laskub kõik ikkagi reisijate ja lennureisi turvalisusele. Kui inimene muutub agressiivseks, ma arvan, et iga lennufirma teeb endast kõik, et see inimene lennult eemaldada,” ütles Xfly stjuardess Inga Tarto.

AirBaltic ütles, et ebaviisakad reisijad on muutunud igapäevaseks. Osa juhtumeid on seotud purjutanud reisijatega, kuid mõnikord ärritavad ka elementaarsed reeglid, nagu näiteks sülearvuti mittekasutamine õhkutõusul.

“Vahel pole lootustki, et me saame reisijaga kokkuleppele, et ta peab sülearvuti vaid õhkutõusu ajal ära panema. Kui ta ütleb, et ta ei kavatsegi seda ära panna, teda ei huvita, siis selline reisija on meie jaoks juba ohjeldamatu. See on see koht, kus arvestame nulltolerantsi poliitikat,” lausus AirBalticu stjuardess ja lennuohutusinstruktor Diana Marta Ruka.

Seega, lennuki õhkutõusul tuleb igasugune elektroonika sulgeda ja ära panna. Kui ma pole nõus seda tegema ja muutun isegi vägivaldseks, on lennukimeeskonnal õigus mind välja visata ja mulle kutsutakse politsei.

“Selliseid juhtumeid on üks-kaks korda nädalas Tallinna lennujaamas. Alati ei pruugi see olla alkoholiga seotud. On ka muid juhtumeid. Näiteks selline juhtum, kus reisijal on suurem pagas, kui käsipagasina kaasa võib võtta, ja siis tekib vaidluskoht juba lennule lubava töötajaga. Siis võib inetuks minna see lugu seal, näiteks hakatakse solvama või ähvardama ja kutsutakse politsei,” ütles PPA piiripunkti juht Raavo Järva.

Operaatorfirmad ütlevad, et lennult välja tõstmine on alati viimane variant. Küll aga põhjused, mis sellele võivad eelneda, on erinevad.

“Ei tohiks teha igasugu ähvardavaid nalju, milleks on näiteks pommiähvardused, kaaperdamisähvardused. Absoluutselt iga sellist olukorda võetakse äärmiselt tõsiselt,” ütles Tarto.

“Verbaalne vägivald. Vandumine, pardameeskonna ja kaasreisijate valjuhäälne sõimamine. Personalist ei tohi ka pilte teha ega neid filmida,” märkis Ruka.

Ja teinekord peab politsei reageerima väga lühikese etteteatamisega, kus ainsaks infoks on “allumatu reisija pardal”.

“Saime ka teate, et ühel siit väljuval lennul on üks allumatu reisija ja rohkem informatsiooni ei olnud. Suhteliselt lühikese etteteatamisega see info meile tuli. Reageerisime suurte jõududega, mitme patrulliga. Ja kui kohale jõudsime, tuli välja, et lennukil oli üks vanaproua, kes oli võtnud kaasa oma lemmiku, kassi. Aga ta ei olnud teda registreerinud sellele lennule. Ja selle tõttu ta ei tohtinud ka lennata. Et võib olla ka selliseid juhtumeid,” rääkis Järva.

“AK. Nädal” on andnud ülevaate sellest, kuidas ebaviisakus ja konfliktid lennureisidel on muutunud üha sagedasemaks ilminguks Eestis. Artikkel tõstatab olulise probleemi, mis mõjutab mitte ainult reisijaid, vaid ka lennufirmasid ja nende personali. Tundub, et ühiskonnas leviv vihapüramiid ja konfliktsuse kultuur on jõudnud ka lennundusse. Oluline on leida lahendusi ja viise, kuidas nii reisijad kui lennufirmad saaksid paremini toime tulla ebaviisakate situatsioonidega ning tagada kõigi reisijate turvalisus ja heaolu.