Aimar Ventsel: Vene maailma idee viisid massidesse Lenin ja Stalin | Arvamus

Tere tulemast Eesti! Aimar Ventsel on uurija ja kirjanik, kes on pühendunud vene maailma idee levitamisele ning viimisele massidesse. Tema arvamusartiklid käsitlevad tuntud ajaloolisi figuure nagu Lenin ja Stalin ning nende rolli vene maailma idee populariseerimisel. Ventsel vaatab sellele teemale läbi kriitilise prisma, tuues esile olulised faktid ja seosed, mis on mõjutanud nii minevikku kui ka tänapäeva. Tema teravmeelsed seisukohad pakuvad huvitavat perspektiivi ning panevad kaasa mõtlema.

Vene šovinist võib endaga võrdseks pidada sakslast või ameeriklast, mitte kunagi aga eestlast, jakuuti, moldaavlast või kasahhi. Just seda oleks hea teadvustada ka nendel, kes soovivad olla osa Vene maailmast, sedastab Aimar Ventsel Vikerraadio päevakommentaaris.

Pärast Venemaa-Ukraina täiemahulise sõja algust on väljendit “Vene maailm” kasutatud igal võimalikul ja võimatul juhul. Siiski, mida tähendab Vene Maailm?

Sellele küsimusele on raske vastata, sest konkreetset definitsiooni Vene maailmale ei ole. Üks asi, mis on ühine kõigile interpretatsioonidele, on usk sellesse, et Venemaa on midagi erilist, omaette tsivilisatsioon ning vene kultuur on teistest kõrgem.

Nii võttes pole arusaam, et oma kultuur on teistest kõrgem, ajalooliselt midagi erilist. Samamoodi on arvanud kõik suurrahvad – ameeriklased, inglased, sakslased ja prantslased, aga ka hiinlased ning araablased. Lihtsalt Venemaa on vist ainuke geograafilise Euroopa riike, kus selline ideoloogia on tänapäeval ka mitteametlikult riigiideoloogia. Seda korrutab president Vladimir Putin oma kõnedes tihti ja pole siis ka ime, et temast hierarhiaredelil allpool seisvad isikud sedasama teevad.

Neis seisukohtades kordub üks äraleierdatud narratiiv: Venemaa on viimane traditsiooniliste euroopalike väärtuste kants, siin on kord majas, perekond koosneb mehest ja naisest ning igasugune LGBT+ on enam-vähem kriminaliseeritud. See, et Venemaal saab igal aastal abikaasa käe läbi surma rohkem inimesi, kui elab Viljandis, muidugi mainimist ei leia. Statistiliselt pole traditsiooniline perekond Venemaal rohkem püsivam kui mõnes Euroopa riigis, ka Venemaal lahutatakse üle poolte abieludest.

Iga inimese seletus Vene maailmale on tõesti erinev. Minu jaoks on selles kontseptsioonis olulised kaks asja. Esiteks usk vene kolmikrahvasse. See tähendab, et venelased, ukrainlased ja valgevenelased on vennasrahvad, ühe suure vene rahva liikmed. Täpsemalt tähendab vene kolmikrahva kontseptsioon aga seda, et ukrainlasi ja valgevenelasi pole olemas, tegemist on lihtsalt veidrat vene keelt rääkivate venelastega. Ja kuna ukrainlased ning valgevenelased räägivad vene keelt imelikult, siis on nad teise sordi venelased.

Teine minu jaoks oluline Vene maailma tunnus on see, et ta on inklusiivne. Igaüks võib saada Vene maailma osaks, kui õpib ära vene keele ja tunnustab vene kultuuri ning ka Venemaa ülimuslikkust. Eks selliseid inimesi ole ka, kusjuures ka eestlaste seas.

Ma olen mõnevõrra lugenud Vene maailma ideoloogide teoseid, neid on ka eesti keeles ilmunud. Vene maailma kontseptsioon toetub eurasianismile ning vähemalt kaks eurasianismi ideoloogilist alustala on ilmunud ka eesti keeles, need on Nikolai Danilevski “Venemaa ja Euroopa” ning Lev Gumiljovi”Etnogenees ja Maa biosfäär”. Just viimane raamat on see, mis viis eurasianismi kontseptsiooni rahva sekka.

Kui ma hakkasin Venemaa vahet käima, siis avastasin, et raske on leida inimesi, kelle raamaturiiulis Gumiljovi raamatut pole.

“Etnogenees ja Maa biosfäär” ilmus ametlikult trükist 1990. aastate alguses ja sellest saadik on ilmunud ka lugematud kordustrükid. Gumiljov annab oma teoses pseudoteaduslikud raamid maailmavaatele, mis kuulutab venekeelse “tsivilisatsiooni” Euroopa kultuuris (ehkki õigem oleks öelda “kultuuride”) suhtes ülimuslikuks. Laias laastus on kogu endine Tsaari-Venemaa – tänapäeva arusaama järgi endise Nõukogude Liidu territoorium – Moskva ümber koondunud kultuuri- ja keeleruum.

Gumiljovi eurasianism pole aga midagi uut, lihtsalt ta suutis selle lihtsalt ja rahvalikult kirja panna. “Etnogenees ja Maa biosfäär” on kirjutatud kohati minu maitse jaoks isegi primitiivses keeles, seal korrutatakse pidevalt ühtesid ja samu mõtteid, nii et raamatu lõpupoole võib poolest tekstist diagonaalis üle lasta.

Minu enda hüpotees on see, et Vene maailma idee viisid massidesse hoopis Lenin ja Stalin. Üks – ja ka vast peamine – bolševike kirjaoskuse likvideerimise kampaania eesmärke oli viia rahvamassidesse oma maailmavaadet.

“Teiseks tehti ukrainlastele ning valgevenelastele selgeks, et nad on venelaste väikesed vennad.”

Enne oktoobrirevolutsiooni oskas lugeda ja kirjutada vaid kolmandik venelastest. Mõnekümne aastaga tehti neist kirjaoskajad ja koos kirjaoskusega tehti inimestele ka selgeks Vene rahva maailmapäästev missioon, tol ajal siis arusaam, et venelased saavad maailmarevolutsiooni kandvaks mootoriks. Teiseks tehti ukrainlastele ning valgevenelastele selgeks, et nad on venelaste väikesed vennad.

Ma siiski arvan, et me ei tohiks Vene maailma ideest liigselt vaimustusse sattuda ega peaks seda väljendit igal pool kasutama. Vene maailm on Vene imperialismi ja šovinismi ilusõnaline väljendus. Selle taga pole midagi muud kui ühe suurrahva arusaam, et nad on midagi erilist ning neil on õigus teistele ülalt alla vaadata. Eriti käib see hoiak kõigi endise Nõukogude Liidu rahvaste kohta.

Vene šovinist võib endaga võrdseks pidada sakslast või ameeriklast, mitte kunagi aga eestlast, jakuuti, moldaavlast või kasahhi. Just seda oleks hea teadvustada ka nendel, kes soovivad olla osa Vene maailmast.

P.S. Hiljuti ilmus ajalehes Keskus minu intervjuu David Vsevioviga ja me rääkisime Vene maailmast. Kuna Vseviov on õige inimene, kellega sellistel teemadel vestelda, siis soovitan kõigil seda intervjuud lugeda.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

In conclusion, Aimar Ventsel’s article on the influence of Lenin and Stalin in bringing the idea of the Russian world to the masses provides a thought-provoking analysis of history and ideology. Ventsel’s insights shed light on the complex relationship between power, nationalism, and propaganda in the Soviet Union. By examining the ways in which Lenin and Stalin utilized the Russian world concept to consolidate their authority, Ventsel prompts readers to reconsider the lasting impact of their actions on Estonia and beyond. Overall, Ventsel’s work serves as a compelling reminder of the importance of critically examining historical narratives and the ideas that shape our world today.