Ago Luberg: kaovad töökohad, mida saab lihtsalt automatiseerida | Elu

Tere tulemast Eestisse! Ago Lubergi kolumn “Kaovad töökohad, mida saab lihtsalt automatiseerida” tõstatab olulise teema meie ühiskonnas. Kas tehnoloogia areng võib viia töökohtade kadumiseni? Kuidas see mõjutab meie igapäevaelu ja majandust? Lugege edasi, et saada ülevaade sellest, kuidas automatiseerimine võib mõjutada tööstust ja tööhõivet Eestis ning kuidas me saame sellele väljakutsele vastata. Jätkakem arutelu ja otsigem lahendusi sellele kiiresti muutuvale olukorrale.

Tallinna Tehnikaülikooli informaatika õppekava juht Ago Luberg rääkis “Terevisioonis”, et kaovad töökohad, mida saab lihtsalt automatiseerida. Tema sõnul tasuks omandada oskused, et aru saada, mida tehisintellekt teeb, osata seda kasutada ning tehisaru tehtud otsuseid tõlgendada.

“Täna me veel seal ei ole, et programmeerimine võetaks tehisaru poolt täiesti üle. Aga tasuks olla inimene, kes oskab tehisaru kasutada. Kaovad töökohad, mida saab lihtsalt automatiseerida,” selgitas Tallinna Tehnikaülikooli informaatika õppekava juht Ago Luberg kui palju tehisaru võidukäik muudab seda, mis toimub tööturul ja ülikoolides.

Isegi kui me oleks kunagi seal, et operatsioonisaalis on masin parem kui inimene, siis Lubergi sõnul poleks väga palju neid inimesi, kes julgeks minna ainult masina kätte, kui ei ole ühtegi inimkontakti ja kõik otsused tehakse automaatselt.

“Kui inimesed kasutavad programmeerimistöös tehisintellekti, siis keegi peab tehisintellekti otsused üle kontrollima. Täna on seda kontrollimist veel väga palju. Küsimus on selles, kas ja kui palju me usaldame. Kas on neid inimesi, kes suudaks aru saada, mida tehisintellekt teeb. Täna on ju inimene ikkagi see, kes otsustab mingeid teenuseid ja tooteid luua. Samuti jääb info tõlgendamine ikkagi inimeste teha. Kasvõi seepärast, et tõlgendamist on vaja inimesele, mitte arvutile. Arvutit võivad huvitada meie jaoks mitteolulised asjad,” lisas Luberg.

Järgmisest aastast on Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuse tasemel tehisintellekti õppekava, aga tegelikult tegeletakse tehisaru teemaga kõikides TalTechi õppekavades. “Mõistlik ongi see, et ülikool annab õppurile oskuse tehisintellektiga asju teha.”

Lubergi sõnul võib inimene ju laisk olla, aga mingi eneseteostussoov on tal ikka olemas. “Keegi peab ju tehisintellektile need tööülesanded andma ehk teadma, milliseid käsklusi anda ja küsimusi esitada, et me saaksime täpsemaid vastuseid.”

Kokkuvõttes on Ago Lubergi seisukoht kahtlemata oluline ja ajakohane teema. Töökohtade automatiseerimine on tulevikule suunatud protsess, mis võib mõjutada mitmeid inimesi, kelle töö on kergesti asendatav masinate või tarkvaraga. Samas tuleb arvestada ka töötajate ja nende oskuste arendamisega, et nad saaksid kohaneda muutustega tööturul. Seega on oluline leida tasakaal automatiseerimise ja inimtööjõu vahel, tagades samal ajal kõigile võrdseid võimalusi tööturul püsimiseks.