Valitsus: südamestimulaatorite paigaldamine Kuressaares lõpeb 1. juulil | Eesti

Valitsus on teatanud, et südamestimulaatorite paigaldamise programm Kuressaares lõpeb 1. juulil. See on olnud oluline samm, et tagada saarlaste kiire ja tõhus arstiabi. Programm on aidanud paljudel patsientidel elukvaliteeti parandada ning terviseprobleemidega toime tulla. Kuressaare elanikud on tänulikud selle võimaluse eest, mis on parandanud nende elukvaliteeti ja tervist. Vabariigi Valitsus jätkab jätkuvalt püüdlusi tagada kvaliteetne meditsiiniline teenus kõigile Eesti elanikele.

Valitsuse otsusega lõpetab tervisekassa südamestimulaatorite paigaldamise ja järelevalve rahastamise Kuressaare haiglas, sest väidetavalt on sealne tüsistuste hulk liiga suur. Haigla pole otsusega nõus ja kaalub võimalusi see kohtus vaidlustada.

“Südamestimulaatorite paigaldamise ja järelkontrolliga saab edaspidi tegeleda ainult keskhaiglates ja piirkondlikes haiglates. Kuressaare haiglas see tegevus lõpetatakse. See piirang rakendub selle aasta 1. juulist,” rääks Sikkut valitsuse pressikonverentsil neljapäeval.

Sikkut märkis ka, et selleks ajaks peab olema kokkulepe, kuidas see teenus Saaremaa patisentidele rahastatakse. “Teekond on pikk, saareline eripära tingib kohapeal suuremaa teenuseosutamise vajaduse, eks need arutelud jätkuvad,” sõnas Sikkut.

Sikkut ütles, et valitsus oli otsuses üksmeelne, kuid kaks ministrit soovisid protokollida eriarvamuse – justiitsminister Kalle Laanet ja regonaalminister Madis Kallas, kellel on Saaremaa taust.

Kuressaare haigla juhatuse liige ja ravijuht Edward Laane nimetab valitsuse otsust ebaõiglaseks.

“See on ebaõiglane otsus ja meie arvamust isegi ei küsitud ega ei kuulatud,” kommenteeris Laane. “See on Kuressaare haiglale väga negatiivne kuvand, sest haigetele on öeldud avalikkuses, et neil on väga suur oht, kui kardiostimulaator pannakse neile Kuressaare haiglas. Aga see pole tõsi, sest tüsistused, mis meil esinevad, on täiesti tavapärased arvestades seda protseduuri,” sõnas Laane.

Laane sõnas, et samal ajal kui avalikkuses on välja öeldud, et südamestimulaatorit saab paigaldada ainult keskhaiglates ja regionaalhaiglates, on Euroopa praktika risti vastupidine. “Kardiostimulaatoreid paigaldatakse väikestes haiglates, näiteks Rootsis on keskusi, kus paigaldatakse alla 20 stimulaatori aastas,” sõnas Laane.

Tema sõnul uurivas Kuressaare haigla juristid praegu, kas nad saavad valitsuse otsust vaidlustada ja kui saavad, siis kuidas.

Avalikkuses on info, et Kuressaare haiglas on südamestimulaatorite paigaldamisel protsentuaalselt rohkem tüsistusi kui teistes Eesti haiglates – 12,5 protsendil juhtudest.

“See on eksitav informatsioon. Arvestama peab seda, et meil tehti audit ja auditeerisid inimesed, kellel oli algne seisukoht, et Kuressaare haigla ei tohi kardiostimulaatoreid panna. Siin on väga suur huvide konflikt vähemalt osade auditeerijate osas. Sellised inimesed tegelikult ei tohiks läbi viia auditit,” ütles Laane.

Laane märkis, et audit leidis kuus tüsistust, aga need on tema sõnul tüsistused, mis on suhteliselt tavapärased, mis võivad tekkida südamestimulaatorite paigaldusel.

“Kusjuures üks tüsistus on täiesti kinnitamata. See tüsistus on ilmselt liiast. Tuleb arvestada ka seda, et kui on stimulaatorite paigaldamise või vahetamise protseduurid, mida oli 48. Kui vaatame tüsistusi Rootsi haiglates, siis neil oli keskmine kuus protsenti, on haiglaid kus see on 9-10 protsenti. Teaduskirjandus näitab ka, et tüsistusi võib olla 9-10 protsenti. Meie puhul tüsistuste arv pole suur ega dramaatiline,” rääkis Laane.

Laane lisas ka, et tegelikult pole teada, kui palju on tüsistusi Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH), Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK) või Pärnu haiglas. “Kui PERH ja TÜK näitasid, et neil on tüsistusi alla kolme protsendi, siis teaduskirjandusele tuginedes võib öelda, et tegemist on alaraporteerimisega. Neid andmeid ei saa võtta tõsiselt ja need ei saa olla aluseks riiklike otsuste tegemisel. See nõuab auditit,” ütles Laane.

Komisjon peab olema vastav ja oma inimesed ei saa teha seda auditit, rõhutas Laane.

Tervisekassa viis läbi auditi kardiostimulaatorite paigalduse kohta Kuressaare haiglas eelmise aasta alguses, kus hinnati 2021-2022 aasta ravijuhte. Hinnati kõiki kardiostimulaatorite paigaldamisi alates 19. maist 2021 kuni 2022 aasta lõpuni. Doktor Hasso Uuetoa paigaldas nimetatud ajavahemikus 27 esmast kardiostimulaatorit ja 20 patsiendil vahetas kardiostimulaatori, kellest üks patsient vajas kardiostimulaatori vahetamist kaks korda. Tervisekassa auditi hindamisele andsid oma hinnangu neli kardioloogi, kes töötavad regionaalsetes haiglates. Kardiloogid leidsid kokku kuus tüsistust.

Kuressaare elanike jaoks on oluline teada, et südamestimulaatorite paigaldamise teenuse lõppemine 1. juulil tähendab, et tervishoiuteenused võivad muutuda kättesaadavamaks ja efektiivsemaks. Valitsuse otsus on oluline samm kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamisel kogukonnale. On oluline, et südamehaigustega inimestel jätkuks juurdepääs vajalikele meditsiinilistele seadmetele ja teenustele ka tulevikus. Eesti tervishoiusüsteem jätkab edaspidi jõupingutusi, et tagada kõigile elanikele võrdne juurdepääs kvaliteetsele tervishoiuteenusele.