Jüri Ratas: valitsus tõstab kriisis makse ja külvab segadust | Arvamus

Estonian Prime Minister Jüri Ratas has recently made headlines for his government’s decision to increase taxes during a time of crisis, causing confusion and discontent among the population. This bold move has sparked a debate among citizens and politicians alike, with many questioning the wisdom of such a decision. As the country grapples with economic challenges and uncertainty, Ratas’s leadership and policies are under intense scrutiny. In this article, we will delve into the implications of these tax hikes and explore the varying opinions on the government’s actions.

Valitsuse paaniline ja majandusloogikale vastu käiv toimetamine näitab nii selge eesmärgi puudumist kui ka hoolimatust rahva enamuse suhtes, kirjutab Jüri Ratas.

Viimastel nädalatel on meedias kordunud enam-vähem sarnase sisu ja pealkirjaga halvad uudised, mis teatavad, et maksutõus pani põntsu järjekordsele väikeettevõttele. Ennekõike maapiirkondades, aga mitte ainult seal, on ettevõtjad enda jaoks elutähtsa valiku ees: kas lõpetada või püüda veel kuidagi nina vee peale saada. Jaks ei käi enam maksudega lämmatamisest üle, tõdes üks ettevõtja.

Üldiselt juhinduvad valitsused põhimõttest, et kriisi ajal makse ei tõsteta. Ometi ei takista see valitsusel meeleheitlikult uusi makse välja mõtlemast ja neid rahva ette paiskamast. Seda tehakse liiga sageli ilma igasuguse mõjuanalüüsi ja selgelt sõnastatud eesmärgita. Tulemuseks on üksnes veelgi süvenev kriis majanduses, lämbuvad ettevõtjad, vaesuvad stressis inimesed.

Külvavad segadust, vaesust ja ebavõrdsust

Valitsuse iga uus maksumõte on vaid avalikkuses segadust külvanud. Võtame näiteks automaksu. Mis maks see peaks siis olema? Küll on räägitud, et automaksu on vaja puhtama elukeskkonna saavutamiseks ehk siis tuleb see kehtestada kui keskkonnamaks. Teine minister tõstab esile, et Eestis ei olegi omandit maksustatud ja seega oleks viimane aeg autodest alustades viia sisse omandimaks. Nende seletuste asemel tasuks ehk tõele otsa vaadata?

Sel juhul tuleb tunnistada, et koos kõigi teiste maksu-uuendustega peab automaks lappima seda tohutut eelarveauku, mille tekitab Reformierakonna lubadus kaotada olematu “maksuküür”. Võiksime niisiis selle segase eesmärgiga ettevõtmise nimetada maksuküürumaksuks ja see on iga Eesti maksumaksja panus kingituse tegemiseks keskmisest suurema sissetuleku saajatele.

Valitsuse juhtpartei Reformierakond, mis seda kingitust rahva enamuse elujärje arvelt teha tahab, käitub eriti küüniliselt. Rääkides eelarve tasakaalustamisest tehakse tegelikult hoopis samm vastassuunas ja seda endale häälte kindlustamiseks.

Kui 2016. aastal sai moodustatud koalitsioon Keskerakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide osalusel, siis käis sellega muu hulgas kaasas järgmine kokkulepe: kaotada tulumaksuvabastus keskmisest suurema sissetuleku pealt. Maksuvabastus hakkas vähenema 1200 eurost ja kadus täiesti veidi üle 2000 euro ulatuva sissetuleku puhul.

Nüüdne koalitsioon tahab alates 2025. aastast tuua tulumaksuvabastuse jõukamatele tagasi. See võtab aga eelarvest ära ainuüksi esimesel muudatus aastal ligikaudu pool miljardit eurot, mis tuleb siis kogu ühiskonnal korvata.

Reformierakond pole kunagi hoolinud sotsiaalsest õiglusest, solidaarsusest jms põhimõtetest, vaid tegutsenud ikka vaid oma elektoraadi huve silmas pidades. Seetõttu on oravate võimulolek süvendanud ka lõhet Eesti ühiskonnas.

Automaks ei halvenda niivõrd rikkamate ja linnaelanike elukvaliteeti, kuivõrd lööb valusalt inimesi maapiirkondades. Teatavasti on seal tüüpiline eluvorm hajaasustus, mille puhul isegi kõige eeskujulikum ühistransport ei suuda asendada isiklikku sõiduvahendit. Kuna seda kasutatakse igapäevaseks töölkäimiseks, siis kasvab siit kohe välja järgmine probleemipundar – maal tegutsevaid ettevõtteid hakkab kägistama ka mure tööjõu pärast.

Konkurentsivõime hävib

Väidan, et kõik kavandatavad maksutõusud ongi ette võetud suuresti selle tõttu, et teha eelmainitud kingitus ja seejärel lappida mitmesaja miljoni euro suurune auk riigieelarves. Seejuures süüakse oma sõnu ja ollakse valmis käituma ka risti vastu majandusloogikale.

“Lisaks tekitas käibemaksutõus täiendavat inflatsiooni ning viis Eesti majanduse Läti ja Leeduga võrreldes halvemasse konkurentsiolukorda.”

Käibemaksu tõstmine kümme protsenti (20 protsendilt 22 protsendile) käesoleva aasta algusest ei tähenda üksnes ebavõrdset koormuse kasvu väiksema sissetulekuga inimestele, kelle pere-eelarves moodustavad just sundkulutused suurima osa. Lisaks tekitas käibemaksutõus täiendavat inflatsiooni ning viis Eesti majanduse Läti ja Leeduga võrreldes halvemasse konkurentsiolukorda.

Läti ja Leedu majandus kasvas 2022. aastal vastavalt 3,0 ja 2,4 protsenti (meil oli siis juba langus 0,5 protsenti) ning eelmisel aastal vähenes Läti ja Leedu majandus vaid 0,3 protsenti, meil aga kümme korda rohkem ehk 3,0 protsenti. Meil on naabritest kõrgem inflatsioon ja kiratsev majandus. Juba on tulnud ka uudiseid, et Eesti ettevõtjad kavandavad investeeringuid naaberriiki sealse stabiilsema poliitika tõttu. Seega kaotame konkurentsis veelgi.

Või võtkem näide sootuks teisest vallast ja see on keskmise pensioni tulumaksuvabastusega kavandatav muudatus. Võimuliidu tegevuse aluseks olevas koalitsioonilepingus on kirjas, et pensionipoliitikat ei muudeta. Täpsemalt: “Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba.”

Nüüd tuleb välja, et see on järjekordne vale. Juba järgmisest aastast kavatseb valitsus külmutada pensionide tulumaksuvaba piiri praegusel 776 eurol, mis tähendab, et juba keskmise pensioni pealt tuleb järgmisel aastal tasuda tulumaksu 11 eurot kuus. Edaspidi läheb iga lisanduv euro, mis ületab tulumaksuvaba piiri maksu alla. See tähendab, et igast lisanduvast eurost võetakse 22 senti maksuna eelarvesse.

Ei maksa unustada, et Eesti majandus on kestvas languses ja juba kolmandat aastat järjest. Eurostati viimastel andmetel vähenes Eesti majanduse maht 2022. aastal 0,5 protsenti, 2023. aastal veel 3,0 protsenti ja viimaste prognooside kohaselt jätkub Eestis majanduslangus ka tänavu.

Sellises seisus peaks valitsus majandust investeeringutega elavdama, mitte suretama. Praegune seis on piltlikult öeldes selline, et tass visati puruks ja nüüd püütakse kokku riisutud killud uuesti ilusaks tassiks kokku panna. See pole võimalik.

Kokkuvõttes võib öelda, et Jüri Ratase valitsuse otsused kriisiolukorras on tekitanud palju segadust ja pahameelt. Maksumuudatused ja ebakindlus majanduse tuleviku osas panevad paljud inimesed muretsema. On oluline, et valitsus suudaks langetada otsuseid, mis toetavad kodanike heaolu ja majandust ning tagavad stabiilsuse. Loodame, et valitsus suudab leida tasakaalu ja tegutseda vastutustundlikult, et aidata Eestit kriisist välja.