Horvaatia põhiseaduskohus on tekitanud suurt poleemikat, keelates presidendil pürgida peaministriametisse. Otsuse tagamaid ja mõjusid analüüsitakse hoolega nii Horvaatias kui ka väljaspool seda riiki. See samm võib muuta riigi poliitilist maastikku ning tekitada küsimusi seaduslikkuse ja demokraatia kohta. Horvaatia poliitiline areng pakub jätkuvalt põnevaid uudiseid ja intriigide keerist.
Horvaatia põhiseaduskohus keelas riigi vasakpopulistlikul presidendil Zoran Milanovicil peaministriks pürgida ilma, et ta oleks enne presidendi ametist tagasi astunud. Riigis toimuvad 17. aprillil erakorralised valimised.
Milanovic kuulutas 15. märtsil erakorralised presidendivalimised pärast seda, kui parlamendi saadikud hääletasid selle laialisaatmise poolt. Sama päeva õhtul teatas Milanovic, et ta pürgib peaministriks opositsioonilise sotsiaaldemokraatliku erakonna (SPD) kandidaadina.
Horvaatia president on olnud pikalt kriitiline riiki alates 2016. aastast valitsenud konservatiivi Andrej Plenkovici suhtes. Opositsioon süüdistab Plenkovicit korruptsioonis, eriti teravat Milanovici kriitikat pälvis peaministri algatusel veebruaris uue riigiprokuröri ametisse nimetamine.
Milanovici teadaande järel uuringufirma Ipsos läbiviidud küsitlusest selgub, et veidi rohkem horvaatlasi toetaks järgmise peaministrina Milanovicit kui Plenkovicit, samuti kasvas võrreldes eelmise küsitlusega SPD toetus ja langes Plenkovici erakonna Horvaatia Demokraatliku Liidu (HDZ) toetus, kuigi HDZ veel juhtis küsitluses napilt umbes 30 protsendiga häältest.
Ometi teatas esmaspäeval Horvaatia põhiseaduskohus, et Milanovic ei tohi parlamendivalimistel osaleda ja peaministriks pürgida enne, kui 2025. aasta veebruaris lõpeb tema ametiaeg presidendina, kirjutab Politico.
Horvaatia põhiseaduse järgi peab president olema sõltumatu isik, kellel on keelatud osaleda ühegi erakonna poliitilises tegevuses, teatas kohus.
Kohus lisas, et kui Milanovic saab peaministrikandidaadiks, siis see oleks “vastuolus tema põhiseadusliku ameti, volituste ja võimude lahususe põhimõttega”.
Milanovic reageeris põhiseaduskohtu avaldusele, kirjutades umbmääraselt sotsiaalmeedias, et “õigluse jõed tulevad”.
Otsus tähendab, et kui Milanovic ei astu presidendi ametist tagasi, ei saa ta ka parlamendivalimistel kandideerida.
Milanovic ja Plenkovic on pikalt olnud üksteise suhtes äärmiselt kriitilised.
“17. aprill on maailma tsirkusepäev. Et tsirkus kasvaks suuremaks, otsustas Milanovic osaleda valimistel koos SPD-ga,” kirjutas Plenkovic sotsiaalmeedias.
Siiski võib Milanovic saada peaministriks, kui tema erakond kogub piisavalt toetust valitsuse moodustamiseks, sest Milanovic saab astuda presidendi ametist tagasi ka pärast valimisi, kirjutab Bloomberg.
Milanovici saamine Horvaatia peaministriks mõjutaks ka riigi välispoliitikat. Horvaatia on toetanud viimase kahe aasta jooksul Ukrainat, samas Milanovic on olnud Euroopa Liidu Venemaa-vastaste sanktsioonide suhtes kriitiline.
Samuti oli Milanovic vastu Soome ja Rootsi liitumisele NATO-ga ning ta takistas Ukraina sõdurite väljaõppe korraldamist Horvaatia territooriumil.
Horvaatia põhiseaduskohus on teinud olulise otsuse, keelates presidendil saada peaministriks. See otsus näitab selgelt õigusriigi põhimõtete järgimist ning võitlust korruptsiooni vastu. Sellised sammud on olulised demokraatia tugevdamiseks ja riigi poliitilise süsteemi usaldusväärsuse tagamiseks. Horvaatia kodanikud peaksid seda otsust tervitama ja see peaks olema eeskujuks teistele riikidele, sealhulgas Eestile, kus õigusriigi põhimõtete ning demokraatlike väärtuste kaitse peaks alati olema prioriteet.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus