Trumpi võib oodata New Yorgis varade sundvõõrandamine | Välismaa

Eesti rahvas hoiab hinge kinni, sest võib oodata Donald Trumpi varade sundvõõrandamine New Yorgi osariigis. Endine USA president on olnud silmitsi mitmete õiguslike probleemidega alates ametist lahkumisest, ning nüüd näib, et tema majanduslik olukord võib muutuda veelgi keerulisemaks. Kui see juhtub, võib see olla ajalooline hetk, mis muudab poliitilise maastiku mitte ainult Ameerikas, vaid kogu maailmas. Aeg näitab, milliseid tagajärgi see kaasa toob, kuid kindel on see, et Trumpi varade sundvõõrandamine tekitab paljudes uudishimu ja põnevust.

USA ekspresidendi ja vabariiklaste eeldatava presidendikandidaadi Donald Trumpi advokaadid teatasid esmaspäeval, et ta ei suutnud koguda tähtajaks New Yorgi osariigi kohtu poolt kelmuse kohtuasjas nõutud 464 miljoni dollari suurust kautsjoni, kuigi ta pöördus raha saamiseks 30 kindlustusettevõtte poole. Nüüd võib Trumpi ähvardada varade konfiskeerimine ja sundvõõrandamine.

Advokaatide sõnul polnud kindlustusseltsid rahul Trumpi pakutava tagatisega raha saamiseks. Trump pakkus ettevõtetele tagatisena oma kinnisvara, samas kui ettevõtted nõuavad tavaliselt sularaha või likviidseid väärtpabereid, kirjutab Financial Times. Tavaliselt nõuavad kindlustusseltsid tagatisena kuni kolm protsenti taotletavast rahasummast.

Trumpi poolt kohtule esitatud dokumentides seisab, et tema ettevõttel Trump Corporation on kontol 400 miljonit vaba raha. Samas pole võimalik seda väidet kontrollida, sest tema ettevõtted pole börsile viidud ning täielikult erakätes oleva ettevõtte avalikult kättesaadav aruandlus on palju piiratum kui börsiettevõtte puhul. Esmaspäeval avaldatud dokumentidest selgub, et Trumpi üks suuremaid kreeditore Deutsche Bank korrigeeris hiljuti Trumpi netovara ja likviidsete varade hinnangu oluliselt allapoole.

Finantsettevõtte Lockton Companies juht Gary Giulietti ütles kohtule esitatud kirjalikes ütlustes, et ta oli palgatud Trumpi poolt, et leida tagatisraha tagama valmis oleva kindlustusettevõtte, kuid tal ei õnnestunud seda teha põhjusel, et “464 miljoni dollari suuruse kautsjoni leidmine on praegustes oludes praktiliselt võimatu”.

Giulietti sõnul on ainult vähesed ettevõtted valmis üldse niivõrd suurt summat pakkuma ning neile ei sobi tagatisena kinnisvara. Giulietti lisas, et enamik kindlustusseltse nõuab tagatist 120 protsendi tasemel kautsjoni suurusest, mis tähendaks 557 miljonit dollarit rahas või selle ekvivalentides.

Kohtule esitatud dokumendis seisab, et tagatisrahast tuleks kaks protsenti maksta kindlustusseltsile kohe, mis tähendaks Trumpile vajadust leida viivitamatult 18,5 miljonit dollarit.

New Yorgi kohus mõistis Trumpilt välja 464 miljonit dollarit, mis võrdub tema poolt tekitatud kahjuga koos intressikuludega. Kohtuotsuse järgi valetas Trump oma varad mitu korda suuremaks kui need tegelikult olid, et saada soodsamad laenutingimused ettevõtetelt.

Kohtuotsus lubab New Yorgi peaprokuröril Letitia Jamesil alustada Trumpilt raha sissenõudmist enne kõrgemas kohtuastmes apellatsiooni menetlemist, kui ta ei maksa sisse kogu raha kautsjonina.

James on juba vihjanud, et ta võib alustada Trumpi vara sundvõõrandamist, võõrandamise alla võib sattuda Trumpi kuulus Manhattani pilvelõhkuja Trump Tower.

Trump taotleb New Yorgi apellatsioonikohtult alama astme kohtuotsuse jõustamise peatamist ilma kautsjoni sisse maksmata, kuid taotluse õnnestumise šansid on madalad, sest üks apellatsioonikohtu kohtunik juba keeldus rahuldamast Trumpi sarnast taotlust veebruaris.

Trumpilt sisse nõutav summa on üks suurimaid New Yorgi osariigi ajaloos ning kohtuotsus suurendas veelgi Trumpi kohtukulusid. Trumpil on raskused kohtukulude katmisega ning osa tema toetajate tema valimiskampaaniaks annetatud rahast on juba läinud kohtukulude katmiseks. Ekspresident kritiseeris teravalt kohtuotsust, väites, et tegemist olevat osaga demokraatide katsest takistada tal valituks osutuda. Trump süüdistas kohtuotsuses konkreetselt USA presidenti Joe Bidenit.

“Ebaaus Joe Biden ja tema maniakaalsed prokurörid [püüavad ära võtta] minu suurepärase äri, mis aitas üles ehitada New Yorgi linna ja osariigi,” kirjutas Trump pressiteates, nimetades kautsjoni suurust “põhiseadusvastseks, mitteameerikalikuks, pretsedendituks ja [ettevõttele] praktiliselt võimatuks”.

Kokkuvõttes võib öelda, et Donald Trumpile võib New Yorgis varade sundvõõrandamine tõepoolest ees oodata. See tuleneb tema ettevõtete rahaprobleemidest ja võimalikest seaduserikkumistest. Trumpi enda reaktsiooniks on olnud enda süüdistamine poliitilises tagakiusamises, kuid õigusprotsessid jätkuvad ja võivad tuua kaasa tema varade arestimise. See on oluline pretsedent ja võibolla hoiatus teistele võimukatele, et seaduste eiramisele järgneb vastutus.