Keelesäuts. Üks asjakohane lugu | Kirjandus

2210394h7993t24

Tere tulemast Keelesäutsu maailma – kohale, kus sõnad saavad elavaks ja lugudest saavad seiklused. Üks asjakohane lugu on meie lõputute lugude hulgas, mis kutsub sind avastama Eesti kirjanduse võlusid ja võlujõudu. Kirjandus on meie kultuuripärandi lahutamatu osa ning Keelesäuts pakub sulle võimalust sukelduda sügavale sõnade maailma, kus igal kirjal on oma lugu ja iga lugu oma tähendus. Astu meie juurde ja avasta ehedat eesti kirjandust nagu kunagi varem!

Seekordses keelesäutsus uurib Mari Kendla, kust on eesti keelde tulnud sõna koha.

Selle aasta kalaks valiti koha, kes on nii maitseomadustelt kui ka suuruse ja puhta liha poolest üks hinnatumaid püügikalu. Välimuselt on koha aga isemoodi kala: kehakujult oleks ta justkui haug, aga liigiliselt kuulub ahvenaliste sugukonda. Inglastel ongi koha pikeperch ehk haug-ahven, vanemas saksa kirjanduses oli kala nimetuseks samamoodi Hechtbarsch ning soome rahvapäraseid nimetusi on haukiahven.

Kust aga pärineb eestikeelne sõna koha? Kohale on vasteid teistes läänemeresoome keeltes, nagu vadja, soome, isuri, karjala ja vepsa, aga tegu on laensõnaga alggermaani keelest. Ent mitte igal pool Eestis ei ole kasutusel nimetus koha, vaid idapoolses osas tuntakse selle aasta kala nimetusega sudak, millele võib olla liitunud ka as-sufiks ehk sudakas. Sudak on laensõna vene keelest. Ehkki tegu on murdesõnaga, on nimetus sedavõrd tuntud, et sudaku leiab ka tänapäevastest eesti keele sõnastikest.

Koha on veel tore sõna selle poolest, et see on inspireerinud mitmeid kalambuurimeistreid, näiteks ütleb kalaturult tulija: ma sain täna viimase koha või üks kalamees teisele: vahetame kohad või oi mis kena kohake.

Pidagem siis lugu nii aasta kalast kalana kui ka vahva sõnana!

Keelesäuts on suurepärane platvorm, kus jagada ja uurida huvitavat keeleteemalist kirjandust ning mõtteid. Antud asjakohane lugu on vaid üks näide sellest, kuidas keelesäuts saab inspireerida ja harida lugejaid. Kirjandus on oluline osa meie kultuurist ja identiteedist ning see lugu on suurepärane näide sellest, kuidas keel saab olla võimas vahend emotsioonide ja mõtete väljendamiseks. Järgmisena soovitame tungivalt lugeda rohkem keelesäutsu ja avastada veelgi põnevat kirjandust ning keeleteemasid.

Loe rohkem:  Selgusid kultuurkapitali kirjanduspreemiate laureaadid | Kirjandus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga