Professor: Putin tahab luua Ukraina sõja veteranidest Venemaa uue eliidi | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Uudised Venemaalt kõnelevad Vladimir Putinist ja tema ambitsioonidest kujundada Ukraina sõjaveteranidest uus eliit Venemaale. See intrigeeriv allikas väidab, et Putin soovib kasutada Ukraina sõdurite kogemusi ja lojaalsust, et luua Venemaale uus ja võimas juhtiv klass. Mis võib sellest tulevikus kaasa tuua, on väga huvitav ja tekitab küsimusi geopoliitika ja rahvusvaheliste suhete kohta. Jälgime hoolega, kuidas see olukord võib mõjutada meie naaberriike ja Euroopa Liitu tervikuna.

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin tahab Ukrainas sõjas võidelnud veteranid integreerida riigisüsteemi, kuna kardab selle jõu radikaliseerumist, ütles Tartu Ülikooli professor Andrei Makarõtšev “Välisilmale”.

Kui 2020. aastal muudeti Venemaa põhiseadust, et anda Vladimir Putinile võimalus veel kaks korda presidendiks kandideerida, siis oli kohe selge, kes peab valimised võitma 2024. aastal. Kui tähtsad need niinimetatud valimised üldse on, kui võitja oli ammu teada?

“Ma ei arva, et valimised on mingi pöördepunkt, millele viidates me hakkame rääkima, et see oli enne ja too pärast valimisi. Mulle tundub, et valimistest palju tähtsamad on hoopis protsessid, mis on seotud Venemaa sõjaga Ukraina vastu,” rääkis Tartu Ülikooli professor Andrei Makarõtšev.

Sõda on tegur, mis mõjutab Venemaad kõige rohkem.

“Kas Venemaa juhtkonnal ja peastaabil on soov aktiviseerida sõjategevust? Kas peastaabil on mingid ründeplaanid? Kui on sellised plaanid ja kui on soov sõjategevust aktiviseerida, siis on oodata mobilisatsiooni uut lainet,” ütles BBC Russian Service’i sõjaanalüütik Pavel Aksjonov.

Sõda nii sööb inimesi kui ka toodab neid. Sõjalise erioperatsiooni – nagu nimetab Venemaa sõda Ukraina vastu – veteranidest kavatseb nüüd Putin luua Venemaa uue eliidi.

“Ta saab aru, et tegemist on sotsiaalse ja võib-olla ka poliitilise jõuga. Ta tahab integreerida selle jõu riigisüsteemi. Ta tahab näidata neile perspektiivi ning kardab väga selle jõu radikaliseerumist – me ju kõik mäletame, mis juhtus Wagneriga,” selgitas Makarõtšev.

Sõjategevus nõuab ka tuge majanduselt. Millises seisus on Venemaa majandus?

“On tekkinud paradoksaalne olukord. Elatustase on aeglaselt, kuid kindlalt langemas, samal ajal ei saanud inimesed kunagi nii palju raha,” ütles Carnegie keskuse teadur Aleksandra Prokopenko.

Ilmselt sama arvab ka Vladimir Putin, sest oma viimases aastakõnes andis ta mõista, et makse peab tõstma.

“Eelarve ja maksustamise mõttes on kõige tähtsam võimalik ärimaksude tõstmine. Sellega kavatsetaksegi korjata enamik raha riigieelarvesse. See veelkord näitab, et raha on vaja siin ja praegu,” ütles Prokopenko.

“Sõjaväelased tahaksid, et armees oleks miljon sõdurit. Tsiviilinimesed valitsuses tahaksid, et sõda oleks juba läbi ning ei peaks pingutama ja kulutama sõjaväelastele lisaressurssidega,” märkis Aksjonov.

Kui kauaks neid ressursse jätkub ning kas on võimalik praegu ennustada Putini järgmise ametiaja tulemusi?

“Ma ei usu, et Vene valitsuse planeerimishorisont ulatub üle 12 kuni 18 kuu. /…/ Kui Putin räägib mingist tulevikust, siis selles on suur osa kavalusest, sest mitte keegi ei kujuta ette mingit tulevikku. Süsteem töötab režiimil “üks päev korraga ja siis vaatame”,” sõnas Prokopenko.

Kas siis Vladimir Putinile tekkinud olukord sobib?

“Tundub, et Putin ei tunne ennast mugavalt sõjaaja presidendina. /…/ Palju mugavam oleks tal olla liider riigis, kus kõik on korras, majandus kasvab ja territoorium aina laieneb,” sõnas Makarõtšev.

Venemaa põhiseaduse järgi on Venemaa koosseisu astunud neli uut regiooni – Donetski ja Luhanski rahvavabariik ning Zaporižžja ja Hersoni oblast. Need aga nõuavad investeeringuid ja muid kulusid. Näiteks peab Moskva maksma pensione sealsetele pensionäridele, keda on vähemalt 1,6 miljonit.

“Seda on väga palju. See lisab pensionifondi defitsiidile umbes 300 kuni 400 miljardit rubla aastas. Arvestades sellega, et Venemaal on solidaarne pensionisüsteem ehk pensione makstakse töötava põlvkonna maksudest, siis kasvab tavaliste kodanike koormus uute pensionäride süsteemiga liitumise tõttu,” selgitas Prokopenko.

Kui kõik sõltub sõjast, siis mida on oodata rindejoonel toimuvast?

“Sõja prognoosimine on tänamatu töö, sest prognoosid tihti ei täitu. Mulle aga tundub, et 2024. aasta lõpuni olukord kardinaalselt ei muutu,” ütles Aksjonov.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Putin soovib kasutada Ukraina sõja veteranide tugevust ja lojaalsust, et luua Venemaale uus eliit. Selline samm võib tugevdada tema võimu ja kontrolli ning samal ajal ka tugevdada Venemaa positsiooni rahvusvahelisel areenil. Samas võib see tekitada pingeid Ukraina ja Venemaa vahel ning süvendada konflikte juba niigi pingelises piirkonnas. On oluline jälgida, kuidas selline areng mõjutab regiooni stabiilsust ja rahu ning kas see tulevikus toob kaasa positiivseid või negatiivseid tagajärgi.