Inimilik armastuse vajadus äratab surnud ja laulatab hologrammidega | R2 Portaal

Eestlased on alati olnud tuntud oma sügava armastuse ja hoolivuse poolest. Uusim tehnoloogiline uuendus on aga toonud kaasa midagi enneolematut – võime äratada surnud tagasi ellu hologrammide abil. Kas inimene võib tõesti leida armastust isegi hologrammi kaudu? Kuidas mõjutab see meie arusaama elust, surmast ja armastusest? R2 Portaal sukeldub sellesse põnevasse teemasse ja uurib, kuidas tehnoloogia võib muuta meie suhteid ja mõtteviise.

Jaapanis hologrammidega abiellunud meeste südamevalu ilmestab, et nälg tähendusrikaste suhete järele paneb otsima neid nii ekraani kui ka haua tagant, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Tooteid ja teenuseid leidub iga inimliku vajaduse rahuldamiseks. Ühe sotsiaalsele loomale iseloomuliku omadusena vajab ta suhteid teistega. Lai suhete spekter ulatub ühisest tegutsemisest, teineteise tunnustamisest ja käitumiste valideerimisest, kuuluvusest ja turvalisusest laste sünniga päädiva emotsionaalse ja füüsilise intiimsuseni.

Viimasena toodud liigi jätkamise tuumikeeldust võiks pidada maailmas toimuva suhtes kallutamatuks. Samas pole inimlooma liigina püsivus kusagil kirjas. Ilmselt on temagi miljonite looduse näidete seas vaid üks eesmärgitu katse. Elusas loodusest peaks praegu koos elama umbes 8,7 miljonit erinevatesse liikidesse vormitud rakulist materjali. Varasema osas on raamatupidamine palju ebatäpsem. Hinnangud ulatuvad kuni 50 miljardini. Suures pildis on enamus leitud lahendustest osutunud ajutisteks.

Väljasuremisprotsessid on aeglased ja kulgevad üle mitmete põlvede, mistõttu mingil hetkel elavatele võib jääda mulje stabiilsusest. Elu elades püütakse näiliselt teha vaid õigeid samme. Tähelepanu saavutab hapruse märkamiseks piisava tundlikkuse kriisides, mis äratavad tagasi vaatama nn vanadele headele aegadele. Võib ka juhtuda, et kusagil liigub aeg kiiremini ja tehakse valikuid, mis veel varasemas ajas elavatele inimestele võivad paista ebamugava või ohtliku valikuna. Avastatakse, et nemadki on vist samas rongivagunis.

Olgu näitena meenutatud umbes viie-kuue aasta tagused uudised tuhandetest Jaapani meestest, kes sõlmisid kooselu siniste juustega, laulda armastava ja tehniliselt 16-aastase Hatsune Miku hologrammiga. Vanus käis neiu kujutise, mitte hologrammitehnoloogia kohta.

Kuus umbes 2500 euro eest renditava seadmega kuvati meeste kodudesse põlvepikkuse neiu kolmemõõtmeline kujutis. Majanduslikus mõttes vahetati enda sotsiaalseid ja bioloogilisi vajadusi unustava tööga teenitud raha tehnilisemat laadi ligimese tunde vastu. Oma mõju oli ka virtuaalse lauljanna kuulsusel. Hatsune on avalikkuses tuntud ja esinenud Lady Gaga kontserdi tuuridel.

Efekt oli olemas. Selle mõju tõid reljeefselt välja teated, kuidas mõned mehed sõlmisid lepingud Hatsunega abiellumiseks. Nähtuse jaoks mõeldi välja uussõna fiktoseksuaalsus. Erilist tähelepanu väärib suhete püsivus ja vastupidavus. Avalikus sai viimasest teada tänu kriisile.

Tehnilist laadi paarisuhtes on kolmas, tehnoloogiline osapool – antud juhul habrast hologrammi tootev ettevõte. Tegemist pole armukolmnurgaga. Selle asemel, et kõiki seoks ühine kiindumus, ajendab tehnoloogilist partnerit vaid majanduslik eesmärk. Antud loos otsustas ta teenuse lõpetada ja lahkus, tekitades lihast ja luust meestele valusa šoki. Keegi on ilusti öelnud, et armastust ei kirjutata paberile, sest paberit saab kustutada. Seda pole ka kivisse raiutud, sest kivi saab purustada, vaid see on kirjutatud igaveseks südametesse.

Vahest liigselt idealiseeritud mõtte vastu suunatud vaidluse asemel tasub uurida virtuaalse armastuse omadusi. Nimelt paistab mõne ajakirjandusse jõudnud mehe näitel, et virtuaalne armastus ei sõltu subjekti füüsilise realismi püsivusest. Võimalik, et see suhe rajaneb algusest peale mainitud südamele. Seega kujuneks see teistsugustel alustel kui harjumuspärane füüsilisemate signaalidega ümbritsetud bioloogiline suhe.

Hologrammi enam pole, aga romantiline idee elab edasi. Selle võib mõelda telefoniekraanile või elusuuruse nuku sisse. Ühepoolne suhe on enamasti positiivne, sest selle autoriks on oma elule sisu otsiv partner. Alanud on omapärane evolutsioonieksperiment. Võib-olla rajab see teed virtuaalreaalsusega harjumiseks, testides ja kujundades ellu jäämiseks vajalikke käitumismustreid.

Eesseisvaks teekonnaks peab valmistuma. Virtuaalmaailma võimalustega harjumisel peab olema valmis kohtumiseks teistsuguste suhetega. Virtuaalne Hatsune Miku, kelle nime võib tõlkida tuleviku häälena, ei ole põhimõtteliselt surnud. Ta polnud algusest peale elus. Samas esineb ta jätkuvalt ekraanidel. Praegu pole teda lihtsalt koduse hologrammi vormis, aga ta on paljude meeste südametes.

Surevad päris maailmas elavad inimesed, kellest võib järele jääda igatsus elavate südametes või ka ekraanidel. On ju juba praegu tehisintellekti abil võimalik luua libavideoid reaalsetest inimestest, näiteks poliitikutest. Sama lihtne on valmistada elavate seast lahkunud isikute virtuaalseid avatare ja õpetada neid kõnelema autentse intonatsiooniga nii päevakajalistel kui ka personaalsete mälestuste teemadel.

Muusik Kanye West kinkis sünnipäevaks toonasele elukaaslasele Kim Kardashianile teise ilma lahkunud isa hologrammi. Meediakuulsuse sünnipäevale ilmunud armastatud papa kujutis olevat põhjustanud tugeva, peamiselt positiivse tundepuhangu. Pikemaajalise mõju kohta teated puuduvad.

Vaimse tervise hoidmisele pühendunud valdkondades kaheldakse, kas surnud inimeste avataridena taaselustamine võib tekitada rohkem kasu kui kahju. Kardetakse, et lühiajalise rõõmu hinnaks on senisest rohkem segadust, stressi, depressiooni, paranoiat ja mõnel juhul ka psühhoose.

Mõelda võiks pilgeni täis armastuse ajendatud mõrvadega maailma kogemusele, kui näiteks keltide legendi Tristan ärkaks ellu ja asuks teda mürgitanud naist kõikidel ekraanidel kummitama. Inimlikuks hulluseks sellest piisab ja seda tõendab inimese asendumine ekraanil kuvatuga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

Inimese vajadus armastuse järele on universaalne ning see ulatub ka virtuaalmaailma. Hologrammid võivad olla küll kunstlikud, kuid võivad samuti pakkuda lohutust ja toetust kaotuse või üksinduse korral. Eesti ühiskond on avatud uutele tehnoloogiatele ja innovatsioonidele ning võib-olla tulevikus leiame me kõik väikest lohutust ja armastust virtuaalsetest kaaslastest. Ükskõik kuidas armastus meieni jõuab, on oluline, et hoiame südamed avatud ja mõistame, et see võib tulla ka ootamatutest allikatest.