Üks põhilisi puidu kvaliteedimärgiseid võib Eestis kaduda | Majandus

Eesti on tuntud oma puidutööstuse poolest ning üks olulisemaid puidu kvaliteedimärke võib nüüdsest kaduda. See uudis on tekitanud palju kõneainet ja muret kohalikele ettevõtetele ning tarbijatele. Kvaliteedimärgis on olnud oluline tunnustus Eesti puidutööstusele ning selle kadumine võib mõjutada nii riigi majandust kui ka mainet rahvusvahelisel tasandil. Kuidas see otsus mõjutab Eesti metsandussektorit ja kuidas saavad ettevõtted sellega kohaneda, jääb näha.

Kõrge lisandväärtusega tooteid loovate puidutööstuste jaoks on eksporditurgudel oluline puidu eetilist päritolu tõendav märgis. Peagi võib aga üks kahest põhilisest kvaliteedimärgisest Eestis kaduda, kui sertifikaadi väljaandja ei loobu lisanõuetest, millega Eesti suurim puiduomanik RMK põhimõtte pärast nõustuda ei kavatse.

Enamik Eesti puidutööstusettevõtetest, kes toodab mööblit ja muud kõrgema lisandväärtusega kaupa, kasutab eksporditurgudel nõutavat FSC sertifikaati, mis peab tõendama, et tegemist on eetiliselt majandatud metsaga. Sellel sertifikaadil on nii Eestis kui ka maailmas suurim turuosa.

“Ikkagi päris arvestatav osa Eesti puidutööstusettevõtetest on FSC sertifikaadiga, samamoodi kogu riigimets, see on juba pool metsamaad. Ja siis ka erametsamaad, üle 200 000 hektari, tegelikult enamus Eesti metsamaast on FSC sertifitseeritud. FSC standard on väga tugevEuroopas. Üks FSC suuremaid koostööpartnereid on näiteks Ikea, kes on kinnitanud, et tema jääb alati FSC standardit kasutama,” rääkis FSC Eesti tegevjuht Kristjan Maasalu.

Eesti kasutab senini FSC ajutist standardit, sest kohaliku standardi sõnastuses pole juba alates 2016. aastast suudetud kokku leppida. Nüüd aga ollakse kohaliku standardi sõnastusele taas lähedale jõutud, kuid RMK-le pakutud sõnastus ei sobi, sest sinna on lisatud ka põlisrahvastega arvestamise punkt. Eestis on end põlisrahvasteks kuulutanud setod ja võrokesed.

“Eestis vabariigi valitsuse ametlik seisukoht väljendatuna kultuuriministri seisukohana – põlisrahvaid Eestis ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni mõistes ei ole. Nii et me ei saa seda kuidagi toetada. Me oleme öelnud selle välja, et juhul kui selline nõue standardisse tuleb, siis RMK FSC sertifikaadist loobub ja me oleme seda ka oma partneritele öelnud,” lausus RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.

RMK ei oska öelda, mida põlisrahvaste punkti aktsepteerimine endaga sisuliselt kaasa tooks.

“Ma arvan, et seal ei ole praegu seda debatti, et mida see endaga kaasa toob. See on hästi selline põhimõtteline diskussioon,” nentis Tõnisson.

RMK ei pea FSC sertifikaadi kadumist Eestile aga suureks probleemiks, sest sellele järgneb umbes aastane üleminekuaeg. Tootjad saavad selle asemel hakata kasutama konkureerivat PEFC sertifikaati. RMK ise kasutab seda FSC sertifikaadiga paralleelselt alates 2010. aastast.

“Mõlemad on globaalsed sertifikaadid, kehtivad üle maailma. Turuosalistele tähendab see seda, et neil on mingil hetkel vaja üle vaadata, mis sertifikaadiga tooteid nad kuhu edasi müüvad,” ütles Tõnisson.

Võrumaal mööblit tootev Barrus kasutab paralleelselt nii FSC kui ka PEFC sertifikaati, kuigi 70 protsenti nende toodangust on kaetud just FSC sertifikaadiga, millel on kõrgemad nõudmised.

“Meie põhiturgudel on valdavalt, ma pean silmas Skandinaavia turge, kasutuses FSC. Minu arusaamist mööda on nii, et FSC on natuke kõrgemate nõudmistega, kui on PEFC, aga sisulist vahet meie jaoks väga palju ei olegi,” lausus Barruse tegevjuht Martti Kork.

FSC Eesti sertifikaadi lõplik sõnastus võib lukku saada maikuus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üks põhilisi puidu kvaliteedimärgiseid võib Eestis kaduda, mis võib mõjutada nii kohalikke tootjaid kui ka tarbijaid. See samm võib viia turu segaduseni ja takistada puidutoodete eksporti. On oluline, et valitsus ja ettevõtted lepiksid kokku, kuidas tagada puidu kvaliteedi jälgimine ja kontrollimine, et säilitada Eesti puutööstuse maine. Ühiselt tuleb leida lahendus, mis tagab nii keskkonna- kui majandusliku jätkusuutlikkuse puidu tööstuses.