Sõja 751. päev: Vene raketirünnakus Odessale sai surma 20 inimest | Välismaa

Tere tulemast Estonia! Today marks the 751st day of the war, and tragedy has struck once again. A devastating Russian missile attack on Odessa has claimed the lives of 20 innocent people, leaving the country in mourning. As tensions escalate, it is crucial for us to come together as a nation and stand strong against this senseless violence. Join us as we unite in solidarity and resilience against the horrors of war.

Oluline reedel, 15. märtsil kell 21.16:

– Ukraina peastaap: Vene väed ründavad aktiivselt Avdijivka ja Novopavlivka piirkonnas;

– Zelenski mõistis hukka Venemaa “alatu” rünnaku Odessale;

– ÜRO juht mõistis hukka Venemaa valimised Ukraina okupeeritud aladel;

– Portugal ühines Tšehhi mürsuhankealgatusega Ukraina tarvis;

– Okupeeritud Ukraina valimisjaoskonnas õhiti lõhkekeha;

– Vene raketirünnakus Odessale sai surma 20 inimest;

– Droon tabas Venemaal Kalugas asuvat rafineerimistehast;

– Ukraina tulistas alla kõik riiki rünnanud droonid;

– Macroni sõnul ei peatu Venemaa sõja võitmise puhul Ukrainas;

– Bahmuti lähistel jätkuvad lahingud;

– Borrelli sõnul otsustatakse Ukraina sõja tulemus kevadel ja suvel.

Ukraina peastaap: Vene väed ründavad aktiivselt Avdijivka ja Novopavlivka piirkonnas

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäevaga 68 kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Vene väed ründavad aktiivselt Avdijivka ja Novopavlivka piirkonnas, kus toimus ööpäevaga vastavalt 20 ja 22 Vene rünnakut.

Lisaks ründasid Vene väed üheksa korda Lõmani suunal, viis korda Orihhivi suunal, kolm korda Kupjanski suunal ja kolm korda Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis.

Venemaa tegi ööpäevaga kaheksa raketi- ja 57 õhurünnakut ning tulistas 46 korda mitmikraketiheitjatest.

Ukraina õhuvägi tabas ööpäevaga seitset Vene sõdurite koondumispaika.

Zelenski mõistis hukka Venemaa “alatu” rünnaku Odessale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski mõistis reedel hukka Venemaa rünnaku riigi lõunaosas asuvale sadamalinnale Odessale, kus sai surma vähemalt 19 ja vigastada 73 inimest.

“Pääste- ja abioperatsioonid Odessas Vene raketirünnaku järel jätkuvad. Äärmiselt alatu rünnak nendelt jätistelt,” ütles Zelenski veebis tehtud avalduses.

Tema sõnul tulistas Vene okupatsioonivägi välja kaks raketti, millest teine jõudis kohale siis, kui päästjad ja meedikud olid jõudnud esimese raketi tabamuse sündmuskohale.

ÜRO juht mõistis hukka Venemaa valimised Ukraina okupeeritud aladel

ÜRO peasekretär Antonio Guterres sõitles reedel Venemaad niinimetatud presidendivalimiste pidamise eest neis Ukraina osades, mis on Moskva okupatsiooniväe kontrolli all.

Guterres mõistis hukka Venemaa katsed pidada valimisi Ukraina okupeeritud aladel, ütles tema pressiesindaja Stephane Dujarric.

Ta isas, et püüdel neid oblasteid ebaseaduslikult annekteerida ei ole õiguslikku alust rahvusvahelise seaduse kohaselt.

Portugal ühines Tšehhi mürsuhankealgatusega Ukraina tarvis

Portugal ühines Tšehhi algatusega osta Ukrainale kolmandatest riikidest suurtükimoona, kaitseministeeriumi teatel eraldatakse selleks sada miljonit eurot, kirjutas portaal Unian reedel.

“Portugal toetab Ukrainat 100 miljoni euroga suurekaliibrilise suurtükimoona ostmiseks. Tegu on Tšehhi juhitava laskemoona ühishankeprogrammiga, millega liitusime koos mitme teise Euroopa riigiga,” seisab sõnumis.

Märgitakse, et see toetus täiendab sõjalist abi, mida Portugal on Ukrainale osutanud “alates Vene sissetungi esimesest tunnist”.

Muu hulgas on Portugal tarninud Ukrainale tanke Leopard 2A6, rohkem kui 40 soomukit M113, suurtükimoona, haubitsaid, droone, generaatoreid ja vormirõivaid.

Tšehhi president Petr Pavel teatas 800 tuhandest suurtükimürsust, mida saab osta Ukraina relvajõududele, kuid see nõuab raha.

Tšehhi plaani on juba toetanud Saksamaa, Läti, Leedu, Holland, Taani, Kanada, Prantsusmaa ja Norra.

Praegu on Tšehhi algatuse raames kogutud raha Ukraina relvajõududele 300 tuhande suurtükimürsu ostmiseks.

Okupeeritud Ukraina valimisjaoskonnas õhiti lõhkekeha

Lõuna-Ukraina okupeeritud ala valimisjaoskonnas, kus viiakse läbi Venemaa niinimetatud presidendivalimisi, õhiti reedel lõhkekeha, kuid keegi surma ei saanud, ütlesid okupatsioonivõimu ametnikud.

“Skadovskis pandi valimisjaoskonna ette prügikasti isevalmistatud lõhkekeha. See õhiti. Ohvreid ega kannatanuid ei ole,” ütles okupeeritud Hersoni valimisjaoskond.

Vene sõjaväe teatel tegi Ukraina mürsurünnakuid valimisjaoskondadele okupeeritud Kahhovka linnas.

Vene raketirünnakus Odessale sai surma 20 inimest

Venemaa korraldas raketirünnaku Odessa linnale, milles hukkus viimastel andmetel 20 ja sai viga 75 inimest. Ukraina õhuväe teatel kasutas Venemaa rünnakus rakette Iskander-M.

Esimene Vene rakett tabas kella 11.00 paiku Odessas elamuid ja nende kõrval pargitud autosid. Kui sündmuskohale jõudsid päästjad ja meditsiinitöötajad, tabas teine Vene rakett sama sihtkohta.

16 hukkunu seas on pärast esimest raketitabamust kohapeale jõudnud velsker ja päästja. Vigastatute seas on ka kaheksa päästjat, kellest osade seisund on kriitiline.

Rünnakus said kahjustada 10 eramaja, kaks päästeautot ja gaasitoru. Gaasitoru tulekahju kustutamistööd jätkuvad.

Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper ütles, et laupäev on kuulutatud välja Odessa linnas ja oblastis leinapäevaks.

Ukraina prokuratuur uurib Odessale korraldatud Vene raketirünnakut ning käsitleb seda terrorirünnakuna.

Droon tabas Venemaal Kalugas asuvat rafineerimistehast

Ööl vastu reedet ründasid Ukraina droonid Venemaa Föderatsioonis Kaluga oblastis asuvat rafineerimistehast, vahendas Ukrainska Pravda. 

Ukraina tulistas alla kõik riiki rünnanud droonid

Kiievis käivitusid reede  varahommikul taas õhuhäiresireenid ning Ukraina tulistas alla kõik riiki rünnanud droonid.

Ukraina teatas reedel 27 Vene ründedrooni allalaskmisest ööl vastu reedet. Kiievit ründas 15 drooni, vahendas Ukrainska Pravda. 

Kaluga oblastist põhja pool asub Moskva oblast.

Macroni sõnul ei peatu Venemaa sõja võitmise puhul Ukrainas

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles neljapäeval, et Venemaa ei peata oma territoriaalseid ambitsioone, kui võidab sõja Ukrainas.

Macroni hinnangul on ohus muu hulgas Moldova, Rumeenia ja Poola.

“Venemaast on saanud jõud, mis tahab laieneda ja on selge, et sellega see ei lõpe,” postitas Macron pärast intervjuud Prantsuse televisioonis sotsiaalmeediasse.

“Kui me jätame Ukraina maha, kui laseme Ukrainal selle sõja kaotada, siis ähvardab Venemaa kindlasti Moldovat, Rumeeniat, Poolat,” oli president veendunud.

Macron toonitas enne seda, et tema riik on valmis tagama, et Venemaa ei võidaks Ukraina sõda ja hoiatas liitlasi ühtlasi abipiirangute kehtestamise eest.

“Kui olukord peaks halvenema, siis oleksime valmis tagama, et Venemaa ei võida kunagi seda sõda,” ütles Macron Prantsuse televisioonis.

“Kõik, kes propageerivad Ukrainale antava abi piire valivad lüüasaamise,” lisas Macron.

Macron ütles veebruari lõpus, et ei saa välistada lääne vägede saatmist Ukrainasse.

Bahmuti lähistel jätkuvad lahingud

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Bahmuti lähistel jätkuvad lahingud. Siiski ei tuvastanud ISW rindel suuri muutusi. Vene väed jätkavad Bohdanivka lähistel asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Samuti käivad lahingud endiselt ka Ivanivske, Kliššivka ja Andrijivka lähedal.

Vene väed liikusid samas Avdijivka suunal veidi edasi. Seda kinnitavad 13. ja 14. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid, mis näitavad, et Vene väed suutsid Berdõtši asulas edasi liikuda. Üks Vene sõjablogija väitis veel, et Vene väed liikusid edasi ka Pervomaiske lähistel. Pole veel siiski olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal edasi liikuda. Üks Vene blogija väitis, et lahingud käivad endiselt veel ka Nevelske pärast. Venemaa kaitseministeerium väitis juba 12. märtsil, et asula langes Vene vägede kätte. 

Borrelli sõnul otsustatakse Ukraina sõja tulemus kevadel ja suvel

Ukraina sõja tulemus otsustatakse sel kevadel ja suvel, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell neljapäeva õhtul pärast kohtumist võimuesindajatega Washingtonis, vahendasid meediakanalid Sky News ja UNIAN.

Sky Newsi andmetel kutsus Borrell üles kõiki liitlasi Ukrainat jätkuvalt ja otsusekindlalt toetama.

“Ukraina ei saa ära oodata novembris toimuvate USA presidendivalimiste tulemusi,” märkis Borrell.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 580 sõdurit

Ukraina relvajõudude artikli avaldamise päeva hommikul esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 428 420 (võrdlus eelmise päevaga +580);

– tankid 6758 (+1);

– jalaväe lahingumasinad 12 949 (+11);

– suurtükisüsteemid 10 580 (+15);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1017 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 717 (+2);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 8254 (+34);

– tiibraketid 1920 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 993 (+34);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1711 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Sõja 751. päev tõi endaga kaasa traagilise sündmuse, kui Vene raketirünnak tabas Odessat, jättes selja taha 20 süütut inimest. See järjekordne vägivallaakt näitab vajadust rahuprotsessi jätkumiseks ning diplomaatiliste lahenduste leidmiseks konfliktide lahendamiseks. Eesti peab jätkuvalt toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning pingutama rahu ja stabiilsuse tagamise nimel kogu regioonis. Ohvritele mõeldes peame tugevdama ühtsust ja solidaarsust, et mitte lasta vägivallal võita ning saavutada kestev rahu ja õiglus.