Riisalo puidutehase Lätti rajamisest: ega see rõõmustav uudis ei ole | Majandus

Riisalo puidutehase otsus rajada uus tehase Lätti on kujunenud vastuoluliseks teemaks Eesti majandusringkondades. Kuigi see võib tunduda esmapilgul pettumust valmistav uudis, on oluline mõista, et ettevõtted teevad selliseid otsuseid sageli põhjusel, mis on seotud pikemaajalise jätkusuutlikkusega. See võib olla võimalus laiendada oma tegevust ja kasvatada kasumit, mis omakorda võib paljudele kasu tuua. Lõppude lõpuks võib Riisalo puidutehase Lätti rajamine osutuda üllatavalt positiivseks arenguks Eesti majanduse ja tööhõive seisukohast.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo kahetseb Fibenoli tehase Lätti viimist, kuid nendib, et Eesti riik püüdis igati luua tingimused selle koju jätmiseks. Majandusministeeriumi pikaajaline majanduse arendamise plaan peaks selliseid pettumusi tulevikus vältima.

Kindlasti see rõõmustav uudis ei ole, ütles Riisalo puidurafineerimistehase Lätti rajamise kohta.

“Ma olen saanud lugeda selle lühikese käsitluse läbi, mis oli ERR-i portaalis. Ma kõike neid kive Eesti kapsaaeda ka ei tahaks võtta. Ka ettevõtte omanikud ütlesid, et suhtumine Eesti ametnike poolt oli konstruktiivne ja selleks, et see tehas käivitada, pilootprojekt ju käivitati Eestis ja seda ka toetati nii Eesti kui Euroopa Liidu vahenditest,” lausus ta.

Tööandjate keskliidu juht Arto Aas usub, et suurinvesteering ei pruugi siiski veel Eesti jaoks lõplikult kadunud olla.

“Mina isiklikult loodan, et see otsus ei ole veel lõplik, et tegelikult on võimalik neid investeeringuid veel Eestis hoida. Aga siin on ka riigil ja valitsusel väga oluline roll – kas nüüd lüüakse käega, et selline mitmesaja miljonine investeering läheb ära või tehakse ikkagi täiendav pingutus. Aga iseenesest on see muidugi negatiivne signaal ja sümptom, et Eesti ettevõtluskeskkonnas, investeerimiskliimas on midagi valesti,” ütles Aas.

Just investeerimiskliima ja majanduse konkurentsivõime parandamisele on suunatud majandusministeeriumi reedel tutvustatud plaan, mis peaks kahekordistama Eesti majanduse aastaks 2035.

“Ennekõike me tahame saavutada selle, et majanduse konkurentsiküsimused tõstatuksid Eesti riigis samale tasemele tõsiseltvõetavuse poolest kui riigikaitseküsimused. Kui teeme üht või teist otsust ja mitte ainult MKM-is, et me tõsiselt kaaluksime, kuidas see mõjutab majanduse konkurentsivõimet ja teeksime otsuseid, mis seda toetavad,” lausus Riisalo.

“Meie hinnangul on see tänuväärne, et MKM on sellise plaani koostanud. See on ambitsioonikas ja seal on kõrged sihid, aga seda ongi Eesti majanduses ja riigijuhtimises vaja. Aga meie põhiline mure on seotud sellega, et kas neid plaane ka ellu viiakse – kas ka teised peale majandusministri ja -ministeeriumi sellest plaanist kinni peavad,” lausus Aas.

Kuigi Riisalo puidutehase Lätti rajamine võib tunduda esmapilgul pettumusena Eesti majandusele, on oluline meeles pidada, et rahvusvahelised ärisuhted ja investeeringud on osa globaliseeruvast maailmast. Eesti ettevõtete laienemine välisriikidesse võib tegelikult tuua kaasa uusi võimalusi ja kasvuvõimalusi kogu piirkonnale. Oluline on säilitada positiivne suhtumine ning näha seda sammu kui võimalust laiendada Eesti ettevõtete jalajälge maailmaturul.