Presidendi, riigikogu esimehe ja riigikohtu esimehe palk kerkib 9200 euroni | Eesti

Eesti ajaloos on eeloleval aastal toimumas ajalooline samm, kus presidendi, riigikogu esimehe ja riigikohtu esimehe palgad kerkivad rekordilisele 9200 euroni kuus. See otsus näitab selgelt Eesti valitsuse pühendumust suurendada riigi juhtide palga vastavust nende vastutusala ja olulisusega. Samuti on see samm suunatud valitseva ebavõrdsuse vähendamisele ning Eesti poliitilise ja õigussüsteemi tugevdamisele. See märkimisväärne tõus näitab, et Eesti on valmis investeerima oma riigijuhtidesse ja tagama neile väärilise tasu nende teenitud teenete eest.

Alates aprillist rakendub uus kõrgemate riigiteenijate palgaindeks, mille tulemusel kerkib kõrgeimate riigitöötajate – vabariigi presidendi, riigikogu esimehe ja riigikohtu esimehe palk seniselt 8318 eurolt 9199,92 euroni ehk ligi kümme protsenti. Paljude teiste kõrgemate riigiteenijate palgatõus jääb 5,3 protsendi juurde.

Mullu tehtud seadusmuudatuse tulemusel kasvab kõrgemate riigiteenijate ametipalk tänavu erinevas suurusjärgus, teatas rahandusministeerium.

Väiksema indeksi alusel (1,053) kujunevad peaministri, ministrite, riigikohtu liikmete, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgad.

Täisindeksi järgi (1,106) arvutatakse riigikogu liikmete, presidendi, riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja Eesti Panga nõukogu liikmete palk.

Selle tulemusel on alates 1. aprillist president Alar Karise, riigikohtu esimehe Villu Kõve ja märtsi lõpus valitava riigikogu esimehe (praegu on sel ametikohal Lauri Hussar) ametipalk 9199,92 eurot.

Peaminister Kaja Kallase palk kerkib uue, ent ajutise süsteemi järgi 8759,05 euroni.

Riigikogu aseesimees, riigikogu komisjoni ja fraktsiooni esimees, riigikontrolör ja õiguskantsler hakkavad teenima 7891,93 eurot. Riigikohtu liikme, riigi peaprokuröri, ministri ja riigisekretäri palk tõuseb 7445,19 euroni.

Riigikogu liikme palk on alates 1. aprillist 5979,95 eurot.

Riiklik lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik hakkab aprillist saama palka 4817,48 eurot.

Väiksem indeks mõjutab ka nende ametikohtade palku, mis on seotud mõne kõrgema teenistuja palgaga: kantslerid (seotud ministri palgaga), prokurörid (seotud riigi peaprokuröri palgaga), kohtunikuabid ja -juristid (seotud I astme kohtuniku palgaga), töövaidluskomisjoni juhatajad (seotud riikliku lepitaja palgaga), riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed (seotud maa- ja halduskohtunike palgaga).

Valitsuse ettepanekul rakendatakse erinevat indekseerimist neljal järjestikusel aastal – erisus kehtib kuni 2028. aasta 31. märtsini, mil taastub senine ametipalkade arvutamise kord. See tähendab, et kui neli kevadet peavad kõrgemad riigitöötajad leppima saja- kuni mõnesajaeuroste palgatõusudega, siis tasutakse nende solidaarsus 2028. aastal, mil ees ootab 1000 kuni 2000 euro suurune palgatõus.

Kõrgeima palgamäära indeksi arvutab rahandusministeerium igal aastal 15. märtsiks välja nii, et indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Selleks korrutatakse tarbijahinnaindeksi kasv 0,2-ga ja pensionikindlustuse laekumise kasv 0,8-ga ning korrutised liidetakse.

Overall, the increase in salary for the President, Speaker of the Parliament, and Chief Justice of the Supreme Court to 9200 euros demonstrates a commitment to rewarding the hard work and dedication of these key government officials in Estonia. This adjustment reflects the importance of their roles in upholding the rule of law and serving the best interests of the country. It also serves as a recognition of the significant responsibilities they carry in guiding the nation forward. This change could also help attract and retain top talent in these crucial positions, ensuring the continued stability and progress of Estonia’s government and judiciary.