Venemaa keelas riiki sisenemise kümnele Eesti juhtpoliitikule | Eesti

Venemaa keelab kümnel Eesti juhtpoliitikul riiki sisenemise, küttes sellega taas pingeid kahe naaberriigi vahel. See otsus mõjutab oluliselt kahe riigi suhteid ning teeb Euroopale selgeks, et konfliktid ning vastuolud piirkonnas on endiselt püsivad. Kuidas reageerib Eesti sellele provokatiivsele käigule ning millised võivad olla tagajärjed? Kas diplomaatilised jõupingutused suudavad taas rahutust leevendada või on see alles algus suuremale konfliktile?

Vene välisministeerium avaldas teisipäeval Eesti, Läti ja Leedu juhtivate poliitikute nimekirja, kellele keelatakse sisenemine Vene Föderatsiooni territooriumile. Eestlastest on väljatoodud nimekirjas kümme poliitikut.

“Balti riikide vaenulik poliitika Venemaa suhtes, Eesti, Läti ja Leedu aktiivne lobitöö meie riigi vastu suunatud sanktsioonide kehtestamise nimel, sekkumine Venemaa siseasjadesse, venekeelse elanikkonna tagakiusamine, barbaarne kampaania Nõukogude sõduritele pühendatud monumentide massiliseks lammutamiseks, ajaloo ümberkirjutamine, natsismi ülistamine ja baltlaste kuritegelik tegevus Kiievi režiimile relvade pumpamiseks nõuab vastumeetmeid nende tegude osaliste suhtes,” öeldakse Vene välisministeeriumi teates.

Samas öeldakse, et Venemaale sissesõit on keelatud kokku 347 Balti riikide kodanikule, kuid oma kodulehel avaldab ministeerium ainult nende nimed, keda hindab Venemaa suhtes kõige vaenulikumateks. Ministeerium rõhutas, et võib keelunimekirja igal hetkel uusi inimesi lisada.

Eesti poliitikutest on nimekirjas peaminister Kaja Kallas, endine president Kersti Kaljulaid, riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross, justiitsminister Kalle Laanet, riigikogu liige Mihhail Lotman, riigikogu liige ja endine riigikogu esimees Henn Põlluaas, riigikogu liige ja endine peaminister Jüri Ratas, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, riigikogu esimees Lauri Hussar ja välisminister Margus Tsahkna.

Teisipäeval sai teatavaks ka Venemaa otsus kuulutada Eesti siseminister Lauri Läänemetsa tagaotsitavaks. Juba veebruari keskel selgus, et Vene siseministeeriumi tagaotsitavate andmebaasis on teiste seas ka Eesti peaminister Kaja Kallas ja riigisekretär Taimar Peterkop. Neile heidetakse ette osalust Nõukogude armeele pühendatud monumentide teisaldamises.

Venemaa otsus keelata kümnel Eesti juhtpoliitikul riiki sisenemine on murettekitav ja tõstab esile pinged meie kahe riigi vahel. See on selge näide vastastikusest usaldamatusest ning poliitilisest konfliktist, mis vajab põhjalikku lahendust ja dialoogi poolte vahel. Eesti valitsus peaks jätkama diplomaatilisi jõupingutusi suhete parandamiseks Venemaaga ning seisma kindlalt Eesti juhtkonna õiguste ja ohutuse eest. Konstruktiivne suhtlus ja koostöö on võtmetähtsusega stabiilsete ja rahumeelsete suhete säilitamisel naaberriigiga.