Fennougristika nooremteadur: kõnelge nii nagu kõnelete | Ühiskond

Tere tulemast Eestisse! Fennougristika nooremteadurid on oluline osa meie ühiskonnast, kellel on võimalus mõjutada ja aidata kaasa meie kultuuri säilimisele ja arengule. Selles artiklis uurime, kuidas nende teadlaste kõnelusviisid ja suhtlusoskus mõjutavad ühiskonda ning kuidas nende panus aitab kaasa meie identiteedi ja keele säilimisele. Lase meil sukelduda sellesse põnevasse teemasse ja avastada, kuidas fennougristika nooremteadurite arvamused ja teadmised kujundavad meie ühiskonda.

Eesti keele väljasuremisest pole näha mingeid märke, kuid tähelepanu tuleks pöörata sellele, kuidas me lastega räägime, leidis emakeelepäeva eel Tartu Ülikooli fennougristika nooremteadur Janek Vaab.

Uurali keelkonda kuulub vähemalt 30 keelt, selle hulgas eesti keel. Vaab rääkis Raadio 2 hommikuprogrammis, et seda kuulsat kohta, kus räägiti uurali algkeelt, ei ole õnnestunud väga täpselt paika panna. Nooremteadur rääkis, et nii keeleteadlased, arheoloogid kui ka geneetikud üritavad sellele küsimusele üheskoos endiselt vastust leida.

Eesti keelt räägitakse erinevates piirkondades mõneti erinevalt. “Ei olnud niimoodi, et oli üks eesti keel ja siis Võrus hakati järsku väga imelikult rääkima. Kui eri piirkonna inimesed kokku ei puutu, muutub keel natuke erinevaks. Naabrid saavad üksteisest alati aru, aga kui minna kaugemale, siis seal tundub juba kõik väga naljakas,” sõnas ta.

Vaab üritab vahel ka aimata keelekasutuse järgi, kust keegi on pärit. “Kui keegi helistab näiteks “Uudis+” saatesse sisse, siis mulle meeldib mõnikord aimata, kust kandist inimene pärit on, aga ma ei väida, et ma saan aru,” rääkis ta. Näiteks Rakvere inimesed tunneb vahel ära -vad lõpu kasutamise järgi minevikus: istusivad, käisivad. “Ma ei ütle, et kõik rakverelased niimoodi räägivad, aga see on mingisugune aimdus,” rääkis ta.

Kuidas aga eristada põhjaeestlast lõunaeestlasest, kui kõik räägivad standardiseeritud eesti keelt? “Lõunaeestlasel on näiteks kõvat lõput: tulet või ei tule. Või on siis poolpikk lõpu s: meeliss, katuss. Samas, kui Põhja-Eesti inimesed ütlevad meelis, katus,” selgitas ta.

Kui sageli räägitakse eesti keele hääbumisest, siis Vaabi sõnul ei ole märke sellest näha. Samas ütles ta, et kui inimesed tunnevad muret, siis tasub nende muresid kuulata. “Aga praegu on Eestis kooliharidus eesti keeles ja lapsed räägivad vanematega eesti keeles. See on keele puhul kõige olulisem, et põlvkonnad räägivad omavahel sama keelt. Küll aga võib küsida, milline on see keel, mida me lastega räägime ja kas me üldse räägime lastega,” rääkis ta.

Vaabi sõnul on eesti keeles ikka laenatud tüvisid ja sõnu teistest keeltest. Tema meelest on aga huvitav see, kui kõnes hakkavad muutuma häälikud või hakatakse muutma hääldamise viise. “Mis siis saab ja kas see üldse näitab midagi? Või kui muudame hoopis lause struktuuri. Need on nähtused, mille peale võiks mõelda,” lausus ta.

Janek Vaab meenutas, et eelmisel aastal e-etteütlust kirjutades tegi ta enda sõnul ühe rumala vea, kui suutis kogemata üht tähte topelt vajutada. “Ma olin natuke kuri küll enda peale, aga õigekiri on ainult üks osa keelest ja kahtlemata oluline osa. Vaidlus selle ümber praegu käibki, kas keegi keelt oskab või kuidas ta oskab. Kas me peaksime kellelegi vastu kukulat andma, kui räägitakse teistmoodi või kasutatakse blogipostitustest teistsugust keelt standardkeelest?” rääkis ta. Üldiselt arvab ta, et igaüks võib kõnelda nii, nagu ta soovib.

Küsimusele, kas eesti keeles on mõni ebaõnnestunud sõna, tõi Vaab välja sõna teostama. “Loll sõna: ma teostan istumist. Mida see tähendab?,” arutles ta.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Fennougristika nooremteadurid mängivad olulist rolli Eesti ühiskonnas, aidates kaasa keele- ja kultuuripärandi uurimises ning säilitamises. Nende panus on hindamatu nii akadeemilises kui ka praktilises mõttes, kuna nende töö aitab avada uusi perspektiive ja mõista meie ajalugu ning identiteeti paremini. Seega, tulevikus on oluline toetada ja julgustada noori teadlasi jätkama nende olulist tööd Eesti ühiskonnas.