Töökiusu puhul on väga oluline roll kiusamise pealtnägijatel | Elu

“Töökiusamine on probleem, mida ei tohiks alahinnata. Eestis on üha enam juhtumeid, kus töökohal esineb kiusamist ning see mõjutab tragöödiliselt ohvrite vaimset ja füüsilist tervist. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kiusamise pealtnägijad ei vaikiks, vaid julgeksid sekkuda ja aidata ohvritel end kaitsta. Kiusamise lõpetamine nõuab julgust ja solidaarsust kõigilt töökolleegidelt. Ainult koos saame luua turvalisema ja tervislikuma töökeskkonna kõigile.”

Töökiusu ennetamise ekspert Merle Raun rääkis “Vikerhommikus”, et töökiusamine on hiiliv, vaikselt algav, lumepalliefektina toimuv protsess, mis tavaliselt algab lahendamata jäänud arusaamatustest, mis lähevad järjest intensiivsemaks ja julmemaks. Rauna sõnul on kõige olulisem, et ohver julgeks abi küsida ning kiusamise pealtnägijad toetaksid ohvrit, mitte kiusajat.

2019. aastal viidi Eestis läbi rahvusvahelise metoodikaga laiaulatuslikum uuring, kust tuli välja, et üheksa protsenti tunneb ennast töökiusamise ohvrina. Eurofond 2021 avaldas uuringu, kust selgus, et keskmiselt kuus protsenti kõikides Euroopa riikides tunnetab töökiusamist.

Ühekordne konflikt või arusaamatus ei ole töökius. Töökius on pikka aega ja regulaarselt kestnud negatiivne käitumine, kus ohver ja kiusaja on erinevas võimupositsioonis. See tähendab, et kiusajal on rohkem võimu ja ohver ei saa ennast hästi kaitsta. Kiusajal võib olla rohkem ametlikku võimu ehk et ta on juht, aga võim võib tulla ka mitteametlikust võimuspositsioonist, kus kiusajal on juhi soosing, kiusajaid on rohkem või on kiusaja meeskonnas mitteametlik liider.

“Eesti seadustes otseselt töökiusu defineeritud ei ole, see kuulub psühho-sotsiaalsete ohutegurite hulka, mida tuleb kaardistada ja millega tööandjal tuleb tegeleda,” ütles töökiusu ennetamise ekspert Merle Raun, kes kirjutas 2015. aastal töökiusust ka doktoritöö.

Rauna sõnul on töökiusamine hiiliv, vaikselt algav, lumepalliefektina toimuv protsess, mis tavaliselt algab lahendamata jäänud arusaamatustest, tülidest ja konfliktidest, mis lähevad järjest intensiivsemaks ja julmemaks. “Kõige olulisem on probleemid kohe ära lahendada, et midagi ei jääks tuha alla hõõguma,” ütles Raun. “Siis need probleemid töökiusamiseni üldse ei jõuagi.”

Raun kutsutakse tihti organisatsioonidesse lepitusmenetlusi läbi viima. “Tavaliselt helistab mulle personaliosakond või väiksemates organisatsioonides juht. Meenub üks juhtum, aga neid on rohkemgi olnud, kus terve üksus pöördus oma juhi vastu.”

Lepitusmenetluse korral intervjueeritakse individuaalselt neid inimesi, kes on kiusamisse kaasatud, vahel ka pealtnägijaid-kõrvaltvaatajaid ning uuritakse, mis on osapoolte soovid ja vajadused, kuidas on võimalik tulevikus koos edasi töötada.

Ka inimese ignoreerimine võib osutuda töökiusuks. Juht näiteks ei tereta oma alluvaid, ei suhtle nendega või osadega suhtleb ja teistega mitte. “See peab olema pidev ja pikaaegne, mitte ühekordne tegevus,” lisas Raun.

Rauna sõnul sõltub töökiusu pealtnägijatest tegelikult väga palju. “Nemad annavad kiusajale selle võimupositsiooni. Kui nad on vait, siis toetavad nad kiusajat ja annavad sellega hoogu juurde. Tuleks toetada ohvrit ja julgustada teda abi otsima, näiteks pöörduma personaliosakonna poole. Kui ohver ei julge või ei saa seda teha, peaksid pealtnägijad seda tegema tema eest.”

Sageli on kiusamine kiusaja käitumismuster. “Kui ta on ühte inimest kiusanud, ja inimene läheb töölt ära, siis võib ta valida uue ohvri ja kiusamine võib korduda,” selgitas Raun. “Kindlasti peaks üles kirjutama, mis kuupäeval midagi juhtus.”

Kui organisatsiooni sees pole võimalik olukorda lahendada, peab pöörduma Tööinspektsiooni.

Kõige olulisem on, et peab toetama ohvrit ning ohver ise peab julgema pöörduda. “Kõigepealt peab julgema pöörduda otse kiusaja poole ja ütlema, et ta lõpetaks selle tegevuse, sest see teeb haiget. Kui me ei ütle seda kiusajale, siis ei saa me ka teada, kas see tegevus on sihilik või mitte, võib olla ta tegi seda kogemata. Aga töökius on alati sihilik,” ütles Raun.

Töökiusu puhul on väga oluline roll kiusamise pealtnägijatel, kes saavad muutust tuua ja anda hääle ohvritele. Kiusamise vastu võitlemine nõuab kogukondlikku pingutust ja teadlikkuse tõstmist, et tagada töökeskkonna turvalisus ja heaolu. Pealtnägijatel on võimalus astuda sammu edasi ja seista õigluse eest, mis on oluline igaühe heaolu jaoks. Meil kõigil on vastutus võidelda kiusamise ja halva kohtlemise vastu ning luua positiivne ning toetav töökeskkond kõigile.