Kultuuri ja sporti toetavad pigem vähesed ettevõtjad | Eesti

Eestis on levinud arvamus, et kultuuri ja spordi toetamine peaks olema pigem riigi prioriteet kui ettevõtjate vastutus. Siiski on tõsi, et vähesed ettevõtjad on valmis panustama kultuuri- ja spordisündmustesse ning sponsorlusse. See võib olla tingitud ressursside piiratusest või vähese teadlikkusest nende valdkondade olulisusest ühiskonnas. Sellegipoolest on oluline mõista, et kultuur ja sport on olulised osad meie identiteedis ja heaolu tagamisel ning ettevõtjad peaksid kaaluma nende valdkondade toetamist rohkem kui vaid investeeringuna, vaid ka ühiskondliku kohustusena.

Veebruaris tunnustas kultuuriministeerium taas ettevõtteid ja ettevõtjaid, kes toetavad kultuuri ja sporti. Ministeeriumi tehtud uuringutest on näha, et praegu toetavad pigem vähesed ettevõtjad. “AK. Nädal” uuris, miks ettevõtjad kultuuri toetavad ja kuidas seda soodustada.

Õed Anu ja Kadri Tali on Põhjamaade sümfooniaorkestrit vedanud juba üle 26 aasta erarahastuse toel.

“Kui ma ütlen, et see oli lihtne, siis ma valetan. Võib-olla kõige tähtsam on see, et sa ei küsi endale, sa küsid ülla ja hea eesmärgi nimel. Valus on muidugi kuulda ei-vastust. Aga tuleb osata rääkida nii, et inimene tahab olla osa sinu aplausist,” lausus  Põhjamaade sümfooniaorkestri mänedžer Kadri Tali.

Amserv toetab Rahvusooper Estoniat, Eesti Draamateatrit, Vanemuise ja Endla teatrit. Kui ühelt pool tehakse seda missioonitundest, et kultuurivaldkonnal oleksid paremad võimalused, siis teiselt poolt on näha, kuidas see ka nende enda töötajatele positiivseid elamusi tagasi annab.

“Meie ettevõtte nii omanikud kui ka töötajad, me kõik naudime teatrikunsti ja me oleme teinud seda südamest, et toetada midagi, mis meile endale ka meeldib. Ühtepidi me saame hea enesetunde, aga teistpidi koostöö teatritega on väga aktiivne. Meie enda inimesed käivad teatrites, erinevates teatrites saavad nad ka soodustusi. Sellega on ka meie töötajatel paremad tingimused neid teatreid külastada ja pileteid soetada,” rääkis Amserv Grupi tegevjuht Rene Varek.

Kultuuriministeeriumi uuringud kinnitavad, et pigem toetavad ettevõtted hetkel rohkem sporti kui kultuuri. Samuti on muusikud olnud aktiivsemad metseenide leidmisel.

“Kui me vaatame ettevõtjate arvu, kes kultuuri toetavad, siis see arv võiks kindlasti olla suurem. Pigem räägime vähestest ettevõtjatest, kes teevad seda suurel määral. Aga enamik ettevõtjaid igapäevaselt kultuuri ja sporti ei toeta,” ütles kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu.

“Eestis on 90 000  kasumlikku ettevõtet, kellele täna on loodud võimalus 10 protsendi ulatuses oma kasumist toetada kultuuri ja spordiorganisatsioone. Seal on peidus miljard, täna toetatakse kultuuri ja spordiorganisatsioone umbes viie miljoniga. On ju selge ja arusaadav, et motivatsioon selleks puudub. Ettevõtjad on jäetud üksinda, neil on väga suur vastutus oma valdkonna ülevalpidamiseks, kultuurivaldkonna ülalpidamine pole olnud nende prioriteet,” lausus Kadri Tali.

Vareku sõnul kutsuksid maksusoodustused rohkemaid ettevõtjaid kultuuri toetama.

“Kindlasti. Vaadates seda, kuidas maksuteerull on viimasel ajal teele läinud. Maksukoormus nii eraisikutel kui ka ettevõtetel on tõusnud ja on veel tõusmas. Tulevikku vaadates on üha keerulisem leida neid vahendeid, millega toetada teatrit või sporti või noori ja puudusttundvad noori. Kindlasti riik võiks selle peale mõelda, et need ettevõtted või eraisikud, kes seda tegevust teevad, neil võiksid olla teatud soodustused teatud maksude maksmisel,” lausus Varek.

“Eks muidugi saab rääkida erinevatest maksusoodustustest ja ka teiste riikide näitel, mida kasutatakse ja mis ka motiveeriksid. Aga me näeme, et palju on laiemalt ka mõtteviisis ja harjumuses kinni. Kui me vaatame, kui jõukad me oleme või kui jõukad meie ettevõtjad on, siis meil on võimekust täna juba annetada, aga see mõtteviis ei ole jõudnud järele. Miks ja kes Eestis kultuuri ja spordi eest hoolitseb – väga lihtne on mõelda, et see on riigi asi, aga tegelikult on see kõigi asi, kõigi vastutus,” ütles Piipuu.   

Kadri Tali sõnul ei piisa toetajate leidmisel vaid kultuurikorraldajate entusiasmist ja energiast. Tema sõnul on võtmesõna koostöö, nii ongi ta koos Tanel Teini ja Arenguseirekeskusega välja töötamas rahastusmudelit.  

“Sellise mudeli, et kui ettevõtja toetab, siis riik peaks teda selles aitama või toetama, et tekiks kolmnurk riik, ettevõtja ja kultuuriorganisatsioon. Piltlikult öeldes natuke nagu meie pensionisüsteem, et annad sina oma kasumist ja annab riik oma panuse. Mina võin hakkama saada selle tulise vestlusega ja lavale aplausi pakkumisega, aga kõik ei suuda ja ei peagi suutma. Ma tahan luua sellise mehhanismi, et iga väike muusikakool, ansambel, teater, spordiklubi saab minna ja öelda, et riik on loonud sellise võimaluse, kas te kaaluksite teatud protsendiga meie toetamist;” rääkis Tali.

Kuigi paljud ettevõtjad Eestis toetavad kultuuri ja sporti, on siiski tõsi, et enamik neist keskenduvad pigem oma äri arendamisele ja kasumile. Vähesed ettevõtjad näevad kultuuri ja spordi toetamist prioriteedina, mis võiks anda Eestile rohkem positiivset avalikkuse kuvandit ning aidata kaasa kogukonna tervise ja heaolu parandamisele. Seega on oluline, et rohkem ettevõtjaid julgustatakse ja motiveeritakse panustama kultuuri ja spordi edendamisse ning aidata kaasa Eesti ühiskonna kultuurilisele ja füüsilisele arengule.