Euroopa Parlament võttis vastu looduse taastamise määruse | Välismaa

Euroopa Parlament on hiljuti vastu võtnud olulise määruse, mis keskendub looduse taastamisele. See samm näitab Euroopa Liidu pühendumust keskkonnakaitsele ja säästvale arengule. Looduse taastamine on oluline mitte ainult loodusliku mitmekesisuse tagamiseks, vaid ka kliimamuutuste leevendamiseks ja keskkonnakahjude vähendamiseks. See määrus on lootustandev samm õiges suunas ning nõuab meie kõigi toetust ja kaasalöömist selle rakendamisel. Eestis peaksime olema uhked, et meie kodumaa on osa sellest olulisest algatusest.

Euroopa Parlament võttis teisipäeval vastu looduse taastamise määruse vaatamata parlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (EPP) vastuseisule. Eelnõu poolt hääletas 329 saadikut, vastuhääli oli 275.

Määrus seab eesmärgiks ökosüsteemide taastamist vähemalt 20 protsendil Euroopa Liidu territooriumist. Konkreetsed eesmärgid on püstitatud tolmeldajate arvu suurendamiseks ning metsade ja märgalade taastamiseks. On ka uusi nõudeid põllumajanduslikele ökosüsteemidele, kirjutab Euractiv.

Näiteks kohustab määrus taastama vähemalt 30 protsenti soid 2030. aastaks, samuti on seatud eesmärgiks kolme miljardi puu istutamine. Vähemalt 25 000 kilomeetrit jõgesid peab muutuma uuesti vabalt voolavateks.

Meetmeid peetakse vajalikeks kliimamuutuste leevendamiseks. ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuse eksperdirühma (IPCC) aruande järgi on vaja taastada maailmas lausa 30 kuni 50 protsenti süsinikurikastest ökosüsteemidest, et kliima soojenemine püsiks allpool kahe kraadi piiri.

Euroopa Komisjoni arvutuste järgi kulub määruse eesmärkide taastamiseks 154 miljardit eurot, kuid selle protsessi käigus teenitakse 1860 miljardit eurot.

Looduse taastamise määrus on muutunud viimasel ajal vastuoluliseks, ka hiljutiste põllumeeste protestide ajal nõudsid meeleavaldajad, et EL loobuks uute keskkonnareeglite kehtestamise plaanidest põllumajanduses.

Eelnõu algne versioon oli veelgi ambitsioonikam, kuid selle muutmist nõudis eelmisel aastal Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon EPP. Läbirääkimiste käigus suutis EPP saavutada sätte lisamist, mille järgi võib põllumajanduslike ökosüsteemide taastamise nõuete jõustamise peatada, kui ökosüsteemide taastamise tõttu jääb EL-is järele liiga vähe põllumaad, et rahuldada Euroopa nõudlust toidu järele.

Veel ühe järeleandmise järgi saavad liikmesriigid algselt plaanitust rohkem otsustusõigust määruse jõustamiseks ning ökosüsteemide taastamisel seatakse prioriteediks Natura 2000 alasid.

Siiski otsustas EPP hääletada eelnõu lõpliku versiooni vastu. Eelnõu vastu hääletasid ka parempopulistlikud saadikud.

“Looduse taastamise määrus on kehvasti koostatud ning see poleks kunagi suutnud meie ees olevat ülesannet täita,” ütles teisipäeval EPP juht Manfred Weber, kes ise osales eelnõu koostamisel.

“Me ei taha uusi ja rohkemaid bürokraatia vorme ning aruandluskohustusi põllumeestele,” seletas EPP oma vastuseisu pressiteates.

Kuigi EPP kutsus üles liberaalide fraktsiooni Renew Europe hääletama määruse vastu, toetas arvestatav osa liberaalidest eelnõu koos roheliste ning sotsialistide ja demokraatidega (S&D). Määrust toetasid ka EPP-sse kuuluvad Iiri saadikud.

Läbirääkimisi määruse üle juhtinud hispaanlasest S&D saadik Cesar Luena avaldas rõõmu määruse vastuvõtmise üle.

“Looduse taastamise määrus pole kellegi vastu suunatud, see on keskkonna poolt,” ütles Luena enne hääletust.

Määruse lõplikuks vastuvõtmiseks on vaja ka Euroopa Liidu liikmesriike esindava Euroopa Liidu Nõukogu toetust, kirjutab Politico.

Euroopa Parlamendi otsus võtta vastu looduse taastamise määrus on oluline samm keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu suunas. See seadus võimaldab taastada looduslikke ökosüsteeme ning kaitsta ohustatud liikide elupaiku. Eesti peaks selle määruse täitmiseks võtma konkreetseid samme ning investeerima rohkem keskkonnahoidu. See on oluline mitte ainult meie enda tuleviku, vaid ka kogu planeedi jaoks. Loodame, et Euroopa Parlamenti otsus innustab teisi riike järgima samu eesmärke ja pühenduma rohelisemale tulevikule.