Varisemisohtlikust Põltsamaa lossist on saanud väga populaarne külastuskoht | menu

Tere tulemast Põltsamaa lossi – kohani, kus ajalugu kohtub kaasaegsusega, ning kus iidne arhitektuur sulandub kaunisse loodusesse. See loss on kaua aega olnud varisemisohtlik, kuid tänu põhjalikule renoveerimisele on see nüüd saanud üheks populaarseimaks külastuspaigaks Eestis. Külastajad saavad nautida lossi ajaloolist hõngu, avastada selle rikkalikku minevikku ning imetleda kaunist ümbrust. Põltsamaa loss on tõeline menuk koht, mis pakub elamusterohkeid hetki igale külalisele.

Varisemisohtlike müüride asemel on kireva ajalooga Põltsamaa lossist saanud väga populaarne külastuskoht, mis pärjati hiljuti arhitektuuri peapreemiaga. Põltsamaal on olnud uhked valitsejad ning lossil on olnud väga suursugune ajalugu, rääkis “Ringvaates” Põltsamaa muuseumi giid Merli Sild.

Veel mõned aastad tagasi olid paljudest Põltsamaa lossi hoonetest järel vaid varisemisohtlikud müürid. Nüüdseks on suur töö Põltsamaa lossi renoveerimisel tehtud ning hiljuti ka ka arhitektuuri peapreemiaga pärjatud.

“Kõige uhkem elu oli siin kaks ja pool sajandit tagasi, aga ka Eesti Vabariigi ajal oli lossihoone veel imekaunis,” ütles Põltsamaa lossi perenaine Egle Oja. “Aga kahjuks sõjatules loss hävis ning siis järgneski üle 80 aasta varemetes elu. Alates 2020. aastast õnnestus ellu viia suur renoveerimisprojekt.”

“See oli üks paras rätsepaülikonna õmblemine,” meenutas arhitekt Margit Argus. “Kivi kivi haaval vaatasime, kuidas seda ajaloolist hoonet taastada.”

Muuseumi populaarseimaks interaktiivseks eksponaadiks on osutunud söögilaud, mille ääres istuvad siin lossis elanud ja tegutsenud tähtsad mõisnikud ja valitsejad ning 21. sajandist pärit Priit Pius.

“Lossi teeb eriliseks, et siin oli päris oma kuningas hertsog Magnus, kes lootis saada ka Taani kuningaks, kelleks sai aga hoopis tema vend. Põltsamaa tunneb teda kui oma kuningat, mis sest et ta oli tegelikult kroonimata,” ütles Põltsamaa muuseumi giid Merli Sild.

Konvendihoone trepid said arhitekti sõnul projekteeritud trikiga. “Trepid kannavad konstruktiivset eesmärki ka, aga samas disainisime me nad selliselt, et trepp ei kulgeks ruumi ääripidi, vaid keskelt sinkadi-vonkadi, sest siis tekivad huvitavamad vaated.”

Põltsamaa lossis oli omal ajal isegi observatoorium, kus tegutses Aleksei Bobrinski, Katariina vallaspoeg. “Tema tõi Põltsamaale ka suure raamatukogu,” meenutas Sild. “Põltsamaal on olnud uhked valitsejad ning lossil on olnud väga suursugune ajalugu.”

Kokkuvõtteks võib öelda, et Põltsamaa lossi renoveerimine ja avamine külastajatele on olnud suur edu. Lossi ajalooline taust ja kaunis arhitektuur meelitavad inimesi üha enam seda imelist paika avastama. Külastajad saavad nautida lossi ajaloolist õhustikku, imetleda kunstikogusid ja osaleda erinevatel üritustel. Põltsamaa loss on tõeliselt muutunud populaarseks kohaks, mis tõstab piirkonna turismi ning pakub külastajatele meeldejäävaid elamusi.