Inimesed kasutavad tööle kandideerimisel tehisaru abi | Eesti

Tehisintellekti areng on toonud kaasa uusi võimalusi mitmetel erinevatel elualadel, kaasa arvatud töölevõtmisel. Eestis on inimeste kasutamine tööle kandideerimisel tehisintellekti abiga muutunud üha populaarsemaks. See uuenduslik lähenemine võimaldab kandidaatidel kasutada erinevaid tehisintellekti platvorme, et analüüsida oma oskusi ja kogemusi ning leida just enda jaoks sobivaid tööpakkumisi. See on viinud tööotsijate ja tööandjate vahelise suhtluse uuele tasemele ning loonud uued võimalused tõhusamaks ja kiiremaks töölevõtmiseks.

Tehisintellekti rakendused, mis suudavad motivatsioonikirja koostada, CV vormistada või tööandja antud teste lahendada, muutuvad üha populaarsemaks. Tööandjad sooviks, et tehisaru kasutamist kandideerimisel ausalt tunnistataks.

Kuigi täpselt on raske hinnata, kui palju Eesti tööotsijaid kasutab tehisaru abi, et tööle kandideerida, ütlevad tööandjad, et see on nüüdseks tavaline. Tööportaali CV.ee turundusjuhi Karla Oderi sõnul näitavad rahvusvahelised uuringud, et seda teeb pool tööotsijatest.

“Olgu selleks ChatGPT või siis mõni muu tarkvara ja mitte ainult motivatsioonikirja täitmisel, vaid CV tegemiseks, kodutööde täitmiseks või näiteks mingisugustele täiendavatele küsimustele vastamiseks kirjalikus formaadis,” rääkis Oder.

Arvuti abil on võimalik tänapäeval luua täpselt sellised dokumendid, mida tööandja näha soovib. Oder lisas aga, et samad uuringud näitavad, et pool tööandjatest välistab need kandidaadid, kes tehisaru abi kasutavad. Swedbanki karjäärikeskuse juht Heleriin Adelbert ütles, et oluline on, et tööotsija seda ausalt tunnistaks.

“Iseenesest selle kasutamine ei tähenda seda, et me selle kandidaadi välistaks. Pigem võiks tekkida probleem sellest, kui on väga ilus sorav motivatsioonikiri, aga vestlusele ilmub selline kandidaat, kes ei oska selliselt näiteks inglise keelt.”

Sarnaselt ütles Eesti Energia värbamisjuht Natalja Horohordina, et oht tekib siis, kui tehisaru abil lahendatakse ülesandeid, mis peaks tõestama erialaseid oskusi.

“Need samad koduülesanded või testid on see koht, kus riskid ikkagi tõusevad, kui tehisintellekt tekitab teistsuguse või vale pildi kandidaadi enda võimetest,” sõnas Horohordina.

Seda, et tehisaru kasutada ei tohiks, ei ütle ei Swedbanki ega Eesti Energia värbajad. Värbajale on oluline mõista, miks inimene seda teeb – kas see näitab rohkem digipädevust või üritatakse mõne oskuse puudumist varjata. Praegu siiski on eelis kandidaadil, kes ise oma dokumendi koostab, arvuti ei ole lõpuni veenev.

“Pigem me näeme, et need motivatsioonikirjad, kus on abi kasutatud, ongi liiga ilusad, liiga soravad ning puudub inimese isikupära,” ütles Adelbert.

Ka tööandjad otsivad võimalusi, et värbamisel tehisaru kasutada. See võib anda suure ajavõidu, kui näiteks saja kandidaadi seast suudab arvuti teha kiire eelvaliku.

“Kui palgaootus on kõrgem kui mingi number, siis võib kandidaat välja langeda, sest tema palgaootus ei vasta ettevõtte pakutud võimalustele,” selgitas Oder.

See ei piirdu ainult arvudega. Sisuliselt suudaks tehisaru tänapäeval välja sõeluda need kandidaadid, kellel on just need oskused, mida tööandja soovib. Nii võiks tulevikus arvuti aidata palju tõhusamalt sobitada tööotsijad ja tööandjaid, ütles Oder.

Samas Horohordina kahtleb, kas Eesti turg on nii suur, et seda vaja oleks. Eestis ei kandideeri ühele töökohale tuhanded kandidaadid. Masina valikuid ei tohiks päris lõpuni usaldada, lisas ta.

“Tuleb kriitiliselt mõelda, kas selle algoritmi taga on midagi, mis jäi tähelepanuta. Ei kirjuta kõik inimesed nii suurepäraselt CV-sid või kaaskirju. Tagasihoidliku CV taga võib olla ka väga särasilmne talent.”

Kuigi tehisaru tulek on juba värbamist muutmas, ei ole see veel heade inimeste leidmist teinud ei lihtsamaks ega ka raskemaks, ütles Adelbert.

“Inimesed on ikka üritanud ennast ilustada ja võimalikult hästi näidata kandideerimisprotsessi jooksul.”

Kokkuvõttes, tehisintellekti abi tööle kandideerimisel on muutunud üha populaarsemaks Eestis. Inimesed kasutavad erinevaid tehisintellekti tööriistu, et parandada oma tööotsinguid ja suurendada oma võimalusi leida sobiv töökoht. See on viinud efektiivsema ja kiirema kandideerimisprotsessini ning aitab tööandjatel leida sobivaid kandidaate. Samas on oluline meeles pidada, et tehisintellekti abil kandideerides ei tohiks unustada inimlikku külge ja isiklikku suhtlust, mis on endiselt oluline osa tööotsingu protsessist.