Tauno Vahter: suurushullustusliku pealkirjaga ajaloosari tekitab uudishimu | Tele/raadio

2270601h1e37t24

Tere tulemast Eesti ajaloo uudse ajaloosarja maailma! Tauno Vahteri suurushullustusliku pealkirjaga ajaloosari on tekitanud suurt uudishimu ja elevust. See kaasakiskuv ja põnev sari käsitleb Eesti ajalugu läbi huvitavate ja värskendavate vaatenurkade. Vahter viib teid põnevale reisile minevikku, avades ajaloo saladusi ning tutvustades olulisi sündmusi ja isikuid. Kas te olete valmis avastama ajaloo põnevat maailma koos meiega? Olge valmis sukelduma minevikku ja avastama uusi perspektiive ning teadmisi.

“Ma ise pakkusin selle mõtte tegelikult välja, aga ma ei olnud üldse eriti kindel, et see päriselt töösse võiks minna,” meenutas humoorika ajaloosarja “Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu” idee autor ja stsenarist Tauno Vahter. “Ja ühel hetkel, kui see päriselt töösse läks, vot siis oli huvitav, et nüüd peabki pihta hakkama.”

Vahteri sõnul on raamatu kirjutamise ja telesarja tegemise põhimõtteline erinevus see, et raamatu kirjutamisel on looja üksi, aga teleprojekt on grupitöö, kus pidevalt tuleb kompromisse teha ja mõelda, mis pildiliselt paremini toimiks. “Sain ikka targemaks ka, nii tehnilise poole pealt kui ajaloo osas,” lisas Vahter.

“Meil oli väga toreda õhkkonnaga tiim, see on üks peamine asi, et midagi üldse toimima hakkaks,” ütles Vahter. “Kui numbritest rääkida, siis suurusjärgus umbes sada inimest puutus selle sarja tegemisega kokku. Kokku on kaheksa osa, võttekohti 175, võttepäevi 28, maha sõideti üle 4000 kilomeetri ja sari on üles ehitatud kolme telje peal.”

“Ühel teljel on saatejuhi jutustav tekst, teisel intervjuud asjatundjatega, millest valdav osa on Eesti ajaloolased ja keda on kokku umbes 60 ja kolmandal teljel on animatsioon. Et mitte lihtsalt saatejuhi pead näidata, siis mõned sündmused, mille kohta pole arhiivis kaadreid säilinud, on lahendatud animatsiooniga. Siiri ja Tanel Joonmeediast tegid 300 stseeni. Nii et kõik see kokku moodustab terviku.”

Loe rohkem:  Arhitektuuriajaloolane 90ndatest: iga päev tuli mõni ärimees pilvelõhkuja projektiga | Tele/raadio

Sarja tegemise lähtekoht oli Vahteri sõnul see, et päris sellist sarja siiski veel tehtud ei ole. “Loomulikult on tehtud erinevaid dokumentaalsarju metsavendade, vabadussõja, eesti kirjanduse kohta, aga meile tundus, et miks ei või olla natuke teistsuguse meeleoluga kompaktne sari Eesti ajaloo kohta. Sarjal on jah, selline suurushullustuslik pealkiri, mis on nii naeruväärne väide, et loodetavasti nähakse siin taga eneseirooniat.”

Vahteri sõnul saab inimene siit jutustava ülevaate, millest võiks kooruda mingisugune mulje, milline see Eesti ajalugu siis on, sari võiks tekitada uudishimu. Tõsise professionaalse ajaloolise jaoks on Vahteri sõnul sarjas uut muidugi oluliselt vähem, aga toredaid detaile on igas osas.

“Esimeses osas räägime lugu, mida päris paljud kindlasti ei tea, kuidas Gotlandi saarel ühel hetkel ülerahvastatuse tõttu tõmmati loosi, et kes peab saarelt lahkuma ja lahkujad läksid Hiiumaale. Või kuidas nad avastasid, kui nad olid Hiiumaal juba natuke aega olnud, et Hiiumaa ei ole siiski eluväärne paik ja läksid edasi Kreekasse,” tõi Vahter näite, millistest vähemtuntud seikadest sarjas räägitakse.

“Või kui liigume tuhat aastat edasi, siis kui palju on neid inimesi, kes teavad, mis on see koht Eestis, kus on viibinud nii kirjanik Honoré de Balzac kui helilooja ja pianist Clara Schumann, ja see koht on ühes majakeses Peipsi ääres,” rääkis Vahter. “Selle sarja kontseptsioon on see, et ei räägita ühest teemast palju, vaid väga paljudest teemadest natuke.”

2270601h1e37t24

Vahter tõi välja, et numbrid on alati natuke vaieldav teema. “Meil oli nimekiri asjadest, mille puhul on see küsimus, et millist numbrit me sarjas julgeme kasutada, sest erinevates allikates on väga erinevad numbrid.”

Vahteri sõnul juhtus sarja tegemisel ka jaburaid lugusid. “Meil oli montaaž juba valmis, illustraator vaatas veel korra üle ja ütles, et ma ei tahaks küll midagi kahtluse alla seada, aga vaatan, et see stseen, kus Jüri Vilms läheb hobusega Soome, et kas vanasti olidki aprillikuud nii külmad, et võis hobusega üle jää minna? Siis tuli välja, et tegelikult oli see hoopis märtsi lõpus.”

Loe rohkem:  Möödunud nädalal elati jalgpalli EM-il enim kaasa Portugali kohtumistele | Tele/raadio

“Teine jabur lugu on minu lemmik, sest tegemist oli minu isikliku lollusega, mille haavu ma mitu päeva lakkusin,” muheles Vahter. “Kuuendas osas on meil juttu Eesti Vabariigi aegsest kohvikukultuurist ja on episood, kus saatejuht räägib, et esmaspäeva hommikuti oli Tallinna kohvikutes riigiametnikel kombeks pead parandada kokteiliga, mis koosnes mustast kohvist pooleks sidrunimahlaga.”

“Meil tuli kaval mõte kutsuda stseeni taustaks proua õiguskantsler, kes oli plaaniga ka päri, aga kui võttepäev käes oli, siis ta helistas, et kas te olete päris kindlad, et selle kokteili nimi oli just “Õiguskantsler”? Nii kui ta oli selle öelnud, siis samal hetkel meenus mulle, et kokteili nimi oli ju hoopis “Riigikontrolör”, nii et me tegime selle stseeni käigupealt natuke ringi.”

Sarja stsenarist on Tauno Vahter, režissöör Raivo Maripuu ja toimetaja Kai Väärtnõu. Saatejuht on Andrus Vaarik.

Humoorikas ajaloosari “Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu” algab ETV-s reedel, 23. veebruaril kell 20.15.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tauno Vahter on loonud suurejoonelise ajaloosarja, mis äratab vaatajates uudishimu mineviku suurte sündmuste ja tuntud isikute vastu. Sarja pealkiri “Suurushullustus” kõlab intrigeerivalt ja paneb inimesi huvi tundma, mida sarjal pakkuda on. Vahter suudab põimida ajaloofakte huvitava ja kaasahaarava kontekstiga, mis muudab sündmused ja tegelased elavaks ning lummavaks. Sarja eesmärk on julgustada inimesi avastama mineviku saladusi ja õppima minevikust. Selles mõttes on Tauno Vahter loonud midagi väärtuslikku ja põnevat, mis pakub vaatajatele nii meelelahutust kui ka õppimisvõimalust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga