Pikhof: esimene muudatuse tuules rahastatav objekt võiks olla ERR-i uus maja | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Pikhofi piirkond on valmis kogema ulatuslikke muutusi, kui esimene rahastatav objekt saab olema uus Eesti Rahvusringhäälingu maja. See märkimisväärne areng lubab luua tänapäevaseid ja innovaatilisi meediakeskusi, mis peegeldavad Eesti digitaalset tulevikku ja kultuurilist pärandit. Uue maja ehitamine on suureks sammuks Eesti meedia arengus ning see kajastab riigi pühendumist meediavabadusele ja kvaliteetsele ajakirjandusele. Pikhofi piirkond on valmis saama Eesti meediakeskuseks ning see annab tunnistust Eesti pidevast progressist ja uuendustest.

Riigikogus teisel lugemisel olev seadusemuudatus annaks võimaluse rahastada kultuurkapitalist veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriobjekti rajamist ning kultuurikomisjoni esimehe Helju Pikhofi sõnul võiks esimene selline hoone olla Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juurdeehitis.

Riigikogus on kolmapäeval teisel lugemisel seaduseelnõu kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmiseks. See näeb muu hulgas ette, et lisaks riigikogu kinnitatud viiele riikliku tähtsusega kultuuriehitistele saaks piisava raha olemasolul ja kultuuriministri ettepanekul rahastada veel üht riikliku tähtsusega kultuuriehitist.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Helju Pikhof ütles ERR-ile, et komisjon on arutanud, milline võiks olla esimene objekt, mis seadusemuudatuse tuules rahastamist võiks leida, ja see võiks olla ERR-i juurdeehitis.

“Me ei tee seda seadusemuudatust ainult selle ühe objekti pärast,” rõhutas ta. “Vaatame ikkagi tulevikku ja tulevikus on võimalik selliselt käituda, et kui kultuurkapitalil on piisavalt vahendeid, siis minister teeb kultuurikomisjonile ettepaneku lisada täiendav objekt, mis on kultuuri mõttes strateegilise tähtsusega, nimekirja.”

Selle objekti peab Pikhofi sõnul heaks kiitma ka kultuurikomisjon ning kui komisjon seda ei tee, ei saa ka kultuurkapital otsust vastu võtta.

“Hästi oluline on, et selle seadusemuudatuse raames, mida me teeme, ei kaoks riigikogu kontroll,” lisas ta.

Pikhov lisas, et kui eelnõu saab vastu võetud ja rahastatavate objektide hulka otsustatakse lisada täiendav objekt, siis veel üht uut objekti sinna nimekirja lisada ei saa, enne kui kogu esimese projekti ehitamiseks vajalik raha on välja makstud.

“Olgu see kas või ERR – kui ERR on valmis saanud ja raha ehitamiseks välja makstud, alles siis saab uue objekti nimekirja panna,” selgitas kultuurikomisjoni juht.

Tema sõnul on kultuurikomisjonis teema arutelul osalenud ka kultuuriminister ja Pikhofi arusaama kohaselt on ka minister olnud seda meelt, et üks objekt, mida muudatusega võiks kultuurkapitalist täiendavalt rahastada, on ERR-i maja.

Kultuuriminister Heidy Purga ei soovinud praegu teemat kommenteerida. Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Hannus Luure selgitas, et ministril pole praegu mandaati öelda, mida ta teeks mingi seaduse vastuvõtmise korral.

“Ootaks ära, kui riigikogus on kolmas lugemine läbi ja siis on paslik sellest kõigest rääkida,” lausus ta.

ERR-i juhatuse esimehe Erik Roose sõnul on ERR uue hoone küsimusega kuus aastat tegelenud, ehitusload on linnalt olemas ja nüüd oodatakse ainult riigi otsust, et just uus telemaja on see objekt, mis kultuurkapitaliseaduse muudatuse alusel rahastuse saab. Kui riik näitab rohelist tuld, saab Roose sõnul sisuliselt järgmisel päeval ehitushanke välja kuulutada.

“Hange võtab muidugi mõni kuu aega. Pärast seda on kohe ehituse algus, täpselt nagu kokkulepped ette näevad. Oleme ka omaltpoolt teinud ettevalmistusi – kolinud galerii tühjaks, sest see tuleb lammutada,” kirjeldas Roose.

Holm: eesmärgi saavutamiseks valiti aeganõudvam teekond

Eelmisel nädalal saatsid riigikogu Isamaa fraktsiooni liikmed Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder, Tõnis Mölder, Mart Maastik, Urmas Reinsalu ja Riina Solman riigikontrolörile arupärimise, kus tahtsid teada, kas ja kuidas on võimalik rahastada täiendavat kultuuriehitist nii, et see ei mõjutaks riigikogu otsustega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitise valmimist. Samuti olid nad mures, et seadusemuudatusega delegeerib riigikogu põhjendamatult oma otsustusõiguse ministrile.

Riigikontrolör Janar Holm vastas, et tema hinnangul ei takista täiendava kultuuriehitise lisandumine riigikogu otsusega varem kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste valmimist juhul, kui see ei lükka edasi nende ehitamise algust ega pikenda nende ehitamise aega.

Samuti märkis Holm, et riigikontrolörina ei saa ta anda hinnangut selle kohta, kas otsustusõiguse andmine ministrile on põhjendatud või põhjendamatu.

“Riigikogul on võimalik Eesti Kultuurkapitali seadust muutes otsustada erinevate viiside üle, kuidas hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitiste jaoks laekunud summat jagada,” tõdes ta.

Holm lisas, et tegelikult oleks riigikogu saanud soovi korral eelnõuga soovitud eesmärgi saavutada ka lihtsamalt ja väiksema menetlusvaevaga. Ta tõi välja, et kui seaduseelnõu seletuskirja kohaselt tehakse muudatused selleks, et luua võimalus ERR-i uue telemaja ehitamiseks, siis selle eesmärgi täitmiseks oleks piisanud sellest, kui riigikogu oleks oma otsusega täiendanud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida uue objektiga – ERR-i uue telemajaga.

“Selleks oleks olnud vaja koostada otsuse eelnõu koos seletuskirjaga ning pärast otsuse heakskiitmist tulnuks kultuurkapitalil seda otsust täita vastavalt kehtivale Eesti Kultuurkapitali seadusele,” tõdes Holm ja märkis, et praegu on valitud eesmärgi saavutamiseks pikem ja aeganõudvam teekond. “Aga rõhutan veel kord – riigikogul on loomulikult õigus teha otsuseid niisugusel viisil, nagu ta ise õigeks peab.”

Kokkuvõtteks võib öelda, et Pikhofi piirkonna muutmine on hea võimalus luua Eesti Rahvusringhäälingule uus ja kaasaegne kodu. Rahastatava objekti rajamine annaks võimaluse tuua kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi ja loovaid ruume, mis võimaldaksid ERR-il pakkuda kvaliteetset meelelahutust ja infot kogu Eestile. Lisaks sellele aitaks Pikhofi piirkonna arendamine kaasa kogu piirkonna ja linna esteetilisele ning majanduslikule arengule. Seega võiks Pikhof olla esimene samm suuremate muutuste suunas, mis tooksid kaasa positiivseid arenguid kogu Eestile.