Simson: Euroopas energiakriisist praegu rääkida ei saa | Välismaa

Täna räägime Euroopa energiakriisist ja selle mõjust välismaalastele. Euroopa Komisjoni transpordi- ja energiavolinik Kadri Simson rõhutas, et hetkel ei saa Euroopas energiakriisist rääkida. Kuigi gaasihinnad on järsult tõusnud ja Ukraina konflikt jätkub, on Euroopa varustatus hetkel stabiilne. Siiski tuleb jälgida olukorda ning otsida lahendusi, et tagada energiavarustuse kindlus ka tulevikus. Olukord mõjutab kõiki Euroopa elanikke, sealhulgas eestlasi ning sellest rääkimine on oluline.

Euroopas energiakriisist praegu rääkida ei saa, sest gaasihoidlad on rekordtäis ja hind kriisieelsel tasemel, kuid suvised ekstreemsed kuumalained kasvatavad energiatarbimist Euroopas ka suvel, leiab Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Euroopas on gaasiturul raskemad ajad talvel, sest gaasi kasutatakse väga palju hoonete kütmiseks. Kesk-Euroopas hakkab aga kütteperiood läbi saama ning Euroopa gaasihoidlad on rekordtäis. Küll aga on Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul elektriturul rasked ajad ka suvel.

“Ekstreemsed kuumalained võtavad turult ära näiteks hüdrovõimsused ja kasvatavad pooles Euroopas energiatarbimist märkimisväärselt. Meie Euroopa Liidus oleme kogu aeg valvsad. Samas on ka tõsi, et alates 2021. aastast, kui Venemaa meie gaasiturgudega manipuleerima hakkas, oleme me jõudnud oma gaasihindadega tagasi alguspunkti.”

Simsoni sõnul arvestatakse gaasi ostmisel, milliseid saaste vähendamise samme on gaasitootja ette võtnud.

“Esialgu me monitoorime metaaniheidet ja hilisemas faasis hakkame me gaasitootjatele ka meelde tuletama, et seda on võimalik kinni püüda. Atmosfääri lekkivat metaani ja selle kinnipüüdmine on peaaegu nullkuluga, sest et selle saab uuesti gaasi ostjatele edasi müüa.”

Rääkides Eesti varustuskindlusest, leidis Simson, et tuumajaam ei asenda pingutusi suurendamaks taastuvenergiavõimsusi. Eesti inimesed võidavad tema sõnul sellest, kui riik on hästi ühendatud naabritega.

“Ja seda me ka näeme, et, et kodus on põlevkivielektrijaamad, kes ei saa igal tunnil oma toodangut turule müüa, sest nende toodang on liiga kallis. Loomulikult teatav varustuskindlus peab olema tagatud. Selle jaoks on Eesti välja töötamas skeemi, et hoida varuks võimsusi, mille ilma riigiabita alalhoidmine võiks osutuda võimatuks.”

Jaanuaris kujunes elektrihind ekstreemsete ilmaolude ja ebapiisavate tootmisvõimsustega väga kalliks. Simsoni sõnul on inimestel oma käitumisega võimalik reageerida sellele olukorrale, aga Euroopa Komisjon arvestab, et kõik inimesed ei taha reageerida hinnasignaalile. Seetõttu on olemas ka fikseeritud hinnaga paketid.

“Me avasime elektrituru seaduse ja vaatamata sellele, et tarbijakaitseühingud Euroopa tasemel ütlevad, et kodutarbija võidab sellest avatud lepingust, kus ta iga tund ise otsustab oma oma käitumise, on see tarbijale soodsam. Aga me vaadates üldist Euroopa pilti, otsustasime, et edasi peab elektri müüja pakkuma ka fikseeritud lepinguga võimalust.”

In conclusion, Kadri Simson, the Estonian Minister of Economic Affairs and Infrastructure, has stated that it is not currently appropriate to talk about an energy crisis in Europe. Despite the challenges posed by the Russia-Ukraine conflict and the tight natural gas supply, Simson believes that the situation is manageable and that there is no immediate need to panic. However, it is clear that energy security remains a crucial issue for Estonia and other European countries, and efforts should be made to diversify energy sources and improve resilience in the face of potential disruptions.