Ida-Viru gaasitarbijad ja Eesti Gaas on Eleringi plaanist hämmingus | Majandus

2265030h51bbt24

Tere tulemast Eestisse! Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud Ida-Viru gaasitarbijate ja Eesti Gaasi reaktsioon Eleringi plaanile muuta gaasituru struktuuri. Kui Eleringi plaanid saavad teoks, võib see mõjutada oluliselt Ida-Viru inimeste gaasivarustust ning ka Eesti Gaasi äri. See plaan on tekitanud palju segadust ja vastukaja nii tarbijate kui ettevõtete poolt ning on muutunud majanduslikuks kuumaks teemaks kogu riigis. Loodame, et see arutelu toob kaasa positiivseid muutusi ja lahendusi kõigi osapoolte jaoks.

Enefit Power ja Eesti Gaas arvustavad Eleringi ideed loobuda Narva ja Värska suunalisest gaasitrassist. Eesti Gaas on valmis gaasitorude haldamise Eleringilt üle võtma, kui praegune omanik gaasitorude hooldamist liiga kulukaks peab.

Elering sai maagaasi põhivõrgu omanikuks kümmekond aastat tagasi. Ülekandevõrkude koondamine süsteemihalduri kätte pidi tagama parema konkurentsi ja suurema varustuskindluse. Nüüd aga kaalub Elering Narva ja Värska suunas viivatest gaasijuhtmetest loobumist, sest Venemaalt gaasi enam ei tule ja torude pikaajaline ülalpidamine nõuab Eleringi hinnangul paarsada miljonit eurot.

Lisaks on gaasi tarbimine languses ning tulevikus võikski kaaluda Lõuna- ja Ida-Eesti klientide varustamist veeldatud gaasiga maanteed või raudteed pidi, kuid kes sellega tegelema hakkab, pole enam süsteemihalduri vastutus. Sellest rääkis läinud nädalal ERR-ile Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Ida-Viru suurimaid gaasitarbijaid on AS Enefit Power, mis kasutab maagaasi Balti elektrijaama reservkatlamajas ning uurib Narva uue gaasielektrijaama rajamise võimalust. Enefit Poweri juht Andres Vainola on Eleringi ideest hämmingus.

“Meie oleme selle Narva suunalise gaasitoru enam kui 90 protsendi mahus kasutajad. Selline seisukoht ei loo meile küll kindlasti investeerimiskindlust, et me võime oma plaanidega Balti elektrijaamas edasi minna,” sõnas Vainola.

Eesti Gaas kinnitas, et nemad gaasitarbimise olulist langust Virumaal või Lõuna-Eestis ei näe. 50 000 kodumajapidamist ja üle poole tuhande ettevõtte tarbivad stabiilselt ligi poole Eestis müüdavast maagaasist.

Loe rohkem:  Raine Pajo lahkub Eesti Energia juhatuse liikme kohalt | Majandus

“Kui Elering arvab, et tema hinnangul ei ole mõistlik selle toru majandamine, siis kuna torustik on kunagi kuulunud Eesti Gaasile, me võtame selle torustiku tagasi. Ja me oleksime valmis isegi seda suhteliselt kohe tegema, siis me saame kõik need mured ja probleemid ära lahendada ja ka selle toru arengu eest juba täna hoolitsema hakata,” sõnas Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov.

Kotovi hinnangul vajavad Narva ja Värska suunalised gaasitorud hooldust ja kohati ka remonti, kuid kindlasti ei maksa see 200 miljonit eurot ning täiesti uut trassi pole samuti mõtet ehitama hakata, sest gaasitorude eluiga kestab veel vähemalt paar-kolmkümmend aastat.

“Nii et gaasitarbija ei peaks muretsema mitte varustuskindluse, vaid süsteemihalduri tegevuse pärast,” sõnas Raul Kotov. “Tasuks muretseda, miks Eleringil sellised mõtted on. Ettevõte, kes on süsteemihaldur ja kelle kätte need torud on usaldatud, peaks tegelikult mõtlema, kuidas gaasi kasutamist laiendada, kuidas gaasi kasutamist elus hoida. Seda enam, et gaas on ju tegelikult Euroopas selline kütus, mille kasutamine on perspektiivikas ja mis aitab ka kõiki keskkonnaeesmärke täita.”

Veeldatud gaasi transportimine näiteks rongiga Narva olukorras, kus gaasitorustik on juba välja ehitatud, pole Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi hinnangul mõistlik tegevus.

In conclusion, the confusion and concern among Ida-Viru gas consumers and Eesti Gaas regarding Elering’s plan is understandable. The potential changes in the gas market structure and the worries about the security and affordability of gas supply are legitimate issues. It is important for all involved parties to engage in open and constructive dialogue to address these concerns and find a balanced solution that ensures the stability and reliability of gas supply in Ida-Viru and across Estonia. Collaboration and transparency will be key in finding a sustainable and effective way forward for all stakeholders.

Loe rohkem:  Riigikontroll: RMK kokkuleppehinnaga puidumüük pole olnud läbipaistev | Majandus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga