Tere tulemast! Ursula von Der Leyen, Euroopa Komisjoni president, on väljendanud soovi suurendada Euroopa Liidu toetusi kaitsetoodangu valdkonnas. See on oluline samm, mis võib tugevdada EL-i julgeolekut ning aidata kaitsta liikmesriikide huve. Von Der Leyen on rõhutanud, et EL peab suutma iseenda kaitsmisega ise hakkama saada ning mitte sõltuma välisriikidest. See otsus võib mõjutada ka Eestit ja meie riigi julgeolekut. Tuleb jälgida, kuidas see areng meie riigile mõju avaldab ja kuidas saame sellest kasu lõigata.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles neljapäeval, et Euroopa Liit peaks motiveerima Euroopa kaitsetööstust suurendama tootmismahte ning edendama Euroopa kaitsekoostööd.
Euroopa Komisjon arendab oma kaitsetööstuse strateegiat, mis tugineb komisjoni senisele kogemusele ühiste vaktsiini- ja gaasihangete korraldamisel, ütles von der Leyen Financial Timesile.
“Me peame kulutama rohkem, me peame kulutama paremini, me peame kulutama Euroopas,” ütles komisjoni president.
Komisjoni kaitsetööstuse tugevdamise strateegia saab avalikuks juba veebruari lõpus. Siiski vajab plaan liikmesriikide heakskiitu, millest osad võivad suhtuda vaoshoitult Euroopa Komisjoni katsele tsentraliseerida kaitseinvesteeringute-alaste otsuste langetamist.
“Meil on väga killustunud kaitseturg ning see peab muutuma. Mis on komisjoni pädevus? See on tööstus, see on meie põhitegevus. Me loome võimalusi, mitte ei osta,” ütles von der Leyen.
Euroopa Komisjoni juht lisas, et Brüsseli eesmärk on tagada, et Euroopa kaitsetööstus on võimeline vastama kõrgenenud geopoliitilistele ohtudele. Komisjoni plaan hõlmab enda alla EL-i eelarve kasutamist liikmesriikide ühiste relvahangete toetamiseks ning garantiide andmist, et kaitsetööstuse toodangut ka päriselt ostetakse, ütlevad ametnikud.
“Me tegime sama vaktsiinide ja gaasiga,” viitab von der Leyen EL-i ühiste hangete korraldamisele vaktsiinide ja gaasi ostmiseks. EL-i hange tõi kaasa vaktsiinide tootmise järsku kasvu.
Komisjoni uus plaan võib aidata konsolideerida Euroopa kaitsetööstust, mis on seni opereerinud suuresti rahvusriikide tasemel. Samuti soovib von der Leyen, et EL-i liikmed ostaksid rohkem Euroopas, mitte USA-s toodetud relvi.
“Me peame parandama investeeringute tootlust siin EL-is. Meil on vaja, et arvestatav osa Euroopa maksumaksja rahast oleks kulutatud Euroopa Liidu sees. Me peaksime motiveerima liikmesriike tegema koostööd. Oletame, et teil on vaja uut tanki. Tehke siis koostööd!” ütles komisjoni president.
Pärast külma sõja lõppu arvasid paljud poliitikud, et riigikaitsekulutusi saab vähendada, kuid Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu purustas selle illusiooni. Euroopas asuvad NATO riigid, millest enamik on EL-i liikmed, kulutavad kokku sel aastal üle 350 miljardi euro riigikaitsele. Veel 2014. aastal oli vastava näitaja 210 miljardi euro ringis.
“Kaitstus on oluline. 20, 30, 40 aastat järjest pidasime rahu all silmas Euroopa integratsiooni ja rahu Euroopas. Nüüd räägime esimest korda kaitsest väliste ohtude eest. Me mõistame ohumärke ning me peame olema ettevalmistunud,” lisas von der Leyen.
Lühiajalises perspektiivis on kriitilise tähtsusega suurendada kaitsetööstuse tootmisvõimet, et jätkata Ukrainale relvaabi osutamist, ütles Euroopa Komisjoni juht. Kuid pikas plaanis on EL-i kaitsetööstuse strateegia eesmärk tugevdada pikaajalist Euroopa julgeolekut.
Plaan rajaneks osaliselt juba olemasolevatele programmidele, näiteks eelmisel aastal käivitatud 300 miljoni eurosele fondile, mis on mõeldud Ukrainale saadetud laovarude taastamiseks korraldatud ühiste hangete toetamiseks.
Kokkuvõttes on Ursula von der Leyeni ettepanek suurendada EL-i toetusi kaitsetoodanguks väga oluline samm Euroopa Liidu julgeoleku tagamiseks. Eesti kui väikeriik vajab tugevat ja usaldusväärset kaitsevõimet ning EL-i toetuste suurendamine aitaks selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Samuti on see oluline sõnum meie liitlastele NATO-s ja võitluses ülemaailmse ebastabiilsusega. On oluline, et liikmesriigid toetaksid seda ettepanekut ja kinnitaksid oma pühendumist ühise julgeoleku tagamisele.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus