“Esimese stuudio” debatt: Eesti kaitsekulud peaks tõstma kuni viie protsendini | Eesti

Tere tulemast! Täna õhtul toimuvas “Esimese stuudio” debatis tõstatame olulise teema – Eesti kaitsekulude tõstmise kuni viie protsendini. Kas see on õige samm meie riigi julgeoleku tagamiseks? Kas see on jätkusuutlik meie eelarve ja majanduse jaoks? Need on vaid mõned küsimused, mida me täna õhtul arutame. Olgu teie seisukoht mis tahes, on see kindlasti meeleolukas ja hariv arutelu ning me ootame teid kõiki kaasa mõtlema ja kaasarääkima selle olulise teema üle.

Leo Kunnas EKRE-st märkis, et praegune valitsus viib riigikaitses ellu eelmise kolme eelmise valitsuse otsuseid ning aeg oleks teha uusi otsuseid kaitsevõime suurendamiseks. Tema sõnul on Eestil praegu vajakajäämisi pioneerivõimekuses, kaudtules ning droonidega ning valitsus peaks nende kolme valdkonna tugevdamiseks looma uue kaitsepaketi.

Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) nõustus, et teha tuleb rohkem, sest Venemaa tegevus on loonud suure ohufooni. Ta meenutas samas, et vähem kui kümmekond aastat tagasi oli tükk tegemist, et kaitsekulude osakaal tõsta kahe protsendini SKP-st, sest mitte kõik erakonnad ei olnud selle poolt.

“Nüüd on kõik üksmeelel, et kolm portsenti on miinimum, seal me ka oleme. See on juba NATO-ski väga kõva sõna. Selleks, et teha asju – lisaluurevõimekus, tankipataljon, kolmas brigaad, neid on vaja –, aga selleks on vaja kaitsekulutused tõsta 4,5 protsendini. Ma pole kindel, kas me oleme selleks ühiskonnana mentaalselt valmis,” lausus ta, lisades, et kahjuks võib selline vajadus varsti tekkida.

Ka Marina Kaljurand (SDE) nõustus, et praeguses olukorras ei saa välistada, et kaitsekulude tõstmist peab ühel hetkel taas arutama. “Aga peab ka vaatama, palju ühiskond on valmis maksma ja kui ühiskond ei ole valmis, siis millised on teised võimalused,” lausus ta, lisades, et kaaluda saaks näiteks riigi võlakirju.

 Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart märkis, et arutada ju võib, kas tõsta kaitsekulude osakaalu näiteks nelja protsendini, aga kui seda raha pole kuskilt võtta, siis pole ka vahet, kas välja käiakse mõttena kas või 10 või 15 protsenti.

“Selleks,  et sõjapidamine oleks jätkusuutlik, peab olema stabiilne majandus. Me peame olema valmis selleks, et see ei ole välksõda, vaid võtab aega ja siis hakkab see sõltuma sellest, kui vastupidav on meie majandus. Ma ei ole nõus arusaamaga, et praegu on üks prioriteet, me ei räägi teistest valdkondadest, kuna meil on väga konkreetne oht. Jah, on küll, aga seda peab käsitlema laiemalt,” lausus ta.

Europarlamendi saadik Riho Terras märkis, et tegelikkuses on ka praeguste plaanide teostamiseks veel 1,5 miljardit eurot puudu ning see tähendab, et kaitsekulude osakaalu peaks nii praeguste kui lähiaastate plaanide võimalikult kiireks elluviimiseks tõstma viie protsendini.

“Olukorras, kus meie naaberriik sõdib juba paar aastat suure Ukrainaga ja ähvardab meid, peame tõsiselt kaaluma sõjaks ettevalmistumist. Ja viis protsenti on see, mis aitab meie riigil sõjaks ette valmistuda,” ütles ta.

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) lausus, et juba tänavuses riigieelarves on kaitsekuludeks ette nähtud 1,2 miljardit eurot ning Eesti on investeeringute osakaalult kaitse-eelarvest enamikust riikidest pikalt ees. Samas ei tasu meil mõelda, et Eesti peab kõik kaitsevõimed endale ise hankima.

“Me kaitseme ka ülejäänud NATO-t. Me ei suud ealeski osta endale hävituslennukeid ja sõjalaevu ja Patriot-süsteeme. Need on NATO riikidel olemas, küsimus on, kus need asuvad ja kas need tuuakse meie kaitseks õigel hetkel. Nii et ärme mõelgem ainult, kuidas me end üksi kaitseme oma miljardite ja oma võimekustega – see on kollektiivkaitse,” lausus ta.

Kaitsetööstust peavad kõik vajalikuks

Kõlvart märkis, et laenu võtmine kaitsekulude katmiseks on kindlasti üks lahendus, kuid pigem võiks mõelda oma kaitsetööstusesse investeerimisele.

“Kas sõjatööstus ei võiks olla prioriteetne sektor majanduses, mida võiks arendada ja siin oleks topeltefekt – nii majanduse arenguks kui ka vajaliku täiendava ressurssi kasvatamiseks. Seda diskussiooni ei ole, aga see oleks laiem suund,” lausus ta.

Terras toetas kaitsetööstusse investeerimise ideed, öeldes, et Eestil oleks mõistlik ise vajalikke asju tootma hakata. “Olen kuulnud, et mürskude puhul on marginaal nii väike, et see pole majanduslikult võimalik, aga droonid, kõik need uitmoonad on tehtavad,” ütles ta.

Kross märkis, et praegu on kaitsetööstuse jaoks väga hea turg. “Kõik tahavad osta, tootja turg. Kindlasti tuleks seda teha. Ja on selleks samme ka astutud: tuleb kaitsepark laskemoona tootmiseks,” lausus ta, lisades, et ka praegu tuleb riigi kaitseinvesteeringutest tegelikult pool Eesti majandusse.

Kunnase sõnul on oluline ise toota sõjalise eesmärgiga lõhkeainet. “Kui me seda suudame toota, siis suudame toota ka tankitõrje- ja jalaväemiine. Miinipilduja miine ja 155 mm mürske. Kui me soovime, et oleks 30 päeva varu, siis see läheb nii suureks, et hakkab (majanduslikult) täiesti ära tasuma,” lausus ta.

“Kaitsetööstus võiks olla oluline osa meie majandusest ja see aitaks ka majanduskriisi ületada,” lisas Kunnas.

Stoicescu sõnul loodab ta,. et kaitsetööstuspark Eestisse tuleb, kuid kaitsekulude tõstmine peaks siiski reaalsetele võimalustele ja pikaajalistele kaitseplaanidele vastama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et “Esimese stuudio” debatt tõstis esile olulise küsimuse Eesti kaitsekulude tõstmisest. Kuigi arvamused läksid lahku sellest, kas kulude tõstmine peaks ulatuma kuni viie protsendini SKPst, nõustusid osalejad siiski selles, et Eesti kaitsevõime ja julgeolek peavad olema tagatud. Arutelu näitas, et selle teema üle peetakse olulist arutelu ja see on jätkuvalt poliitiline küsimus, mis vajab lahendamist. On selge, et Eesti julgeolek on prioriteet ning kaitsekulude tõstmist tuleks edasi arutada ja kaaluda.