Sikkut tegi teravat kriitikat Riisalo majanduspoliitika plaanile | Eesti

Tervitused kõigile! Täna räägime Sikkuti teravast kriitikast Riisalo majanduspoliitika plaanile. See kuum teema on jõudnud kõigi kõrvu ja tekitanud elavat arutelu üle kogu riigi. Sikkuti kriitika on kutsunud esile palju vastukaja ning pole kahtlust, et see mõjutab oluliselt meie riigi majanduspoliitika tulevikku. Meie arvamusplatvormil on alati oodatud konstruktiivne ja tõenduspõhine arutelu ning me kutsume kõiki kaasa mõtlema ja oma seisukohti jagama. Kas te ääri samo kiitke või kritisieerige Riisalo majanduspoliitika plaani? Jagage oma mõtteid ja seisukohti meiega!

Terviseminister Riina Sikkutit (SDE) häirib, et majandusministeerium ei saatnud sotsiaalministeeriumile arvamuse avaldamiseks dokumenti “Eesti majanduspoliitika põhimõtted”. Majandusminister Tiit Riisalole saadetud pöördumises kasutas Sikkut dokumendi kohta väljendeid “häiriv” ja “vastutustundetu”.

Sikkut heitis samuti ette, et välisinvesteeringuid eelistatakse kodumaisele kapitalile ning et mitteaktiivsete töötajate tööturule aitamise asemel soovitakse sisserände kvooti oluliselt suurendada.

Sikkut alustas kirja tõdemusega, et kuigi Eesti majanduspoliitika põhimõtteid ei saadetud sotsiaalministeeriumile arvamuse avaldamiseks, siis seos tervise ja töövõime vahel on tugev ning mitmel ettepanekul on ka rahvastikule ja seeläbi tervisesüsteemile pikaajaline mõju. Seetõttu otsustas Sikkut esitada viis suuremat soovitust Riisalo poolt esitletud dokumendi parandamiseks.

Sikkut toob näiteks välja, et “on häiriv ja vastutustundetu dokumendi ülesehitus, kus alustatakse kahekordseks kasvamise eesmärgiga, ilma mingite piirangute või kriteeriumiteta, ning viimases alapunktis jõutakse vastutustundlikkuse juurde”.

Sellisel viisil esitatud eesmärki ei saa Sikkuti sõnul kuidagi toetada, sest “kasv saab tulla ainult ja ainult siis, kui see on looduskeskkonda vähem koormav kui me senise iga-aastase SKP loomine. Seega kasv saab tulla taastuvenergiat kasutades, jäätmete hulka vähendades või ringimajanduse kaudu, loodusressursse rohkem väärindades, muidu võtame sisuliselt eesmärgiks saastada kaks korda rohkem kui seni”.

Sikkuti sõnul tuleb looduse taluvuspiiridesse jäämise kõrval kindlustada kasvu jagunemine võrdsemalt ehk nii piirkondliku, soolise kui ka sissetulekutes esineva ebavõrdsuse vähendamine. “Samuti jääb kirja pandust mulje, et me ise ei soovigi vastutustundlikku majandust, aga me teeme seda, sest see on meie ekspordipartnerite jaoks tähtis, mitte meile endale tähtis.”

Sikkutit häiris ka, et Riisalo ja MKM-i visioonis eelistatakse välisinvesteeringuid kodumaisele kapitalile.

“Välisinvesteeringutele takistusi küll tegema ei pea, aga mis põhjusel me eelistame välisinvesteeringute tegijaid eestimaisele kapitalile ja kavandame soodustusi? Meil on 32 aasta jooksul tekkinud omamaine kapital, mille puhul võiks eesmärgiks olla kohaliku kapitali uued investeeringute Eestisse. See on vajalik ka tasakaalustatud piirkondliku arengu jaoks, sest kapitalil ei ole mitte ainult rahvus, vaid ka kihelkond,” leidis terviseminister.

Kriitikat teeb Sikkut ka selle kohta, et MKM leiab, et tööjõu kvaliteediga seotud mured peaksid leidma lahenduse haridussüsteemi kaudu ja töökäte nappuse lahenduseks on sisserändekvoodi leevendamine.

Sikkut selgitas, et statistikaameti 2022. aasta andmetel on meil 24,7 tuhat mitteaktiivset töösoovijat ehk siis inimesed, kes sooviksid töötada, kuid ei saa seda teha näiteks lähedase eest hoolitsemise või haiguse tõttu. Samuti oli 2023. aasta detsembri lõpuga 93 094 vähenenud töövõimega inimest, kellest 41 protsenti on vanuses 55+ ning ligi 40 protsenti on töövõime vähenemise põhjuseks psüühika- ja käitumishäire (sh sõltuvused) ning veerandil lihasluu- ja sidekoehaigused.

“Sellises olukorras tuleb töökäte puuduse leevendamiseks esmalt ikkagi tegeleda inimestega, kes Eestis ei panusta tööturul soovitud moel või ulatuses. /…/ Seega on tarvis hoida tervena praegused töötajad, kel on juba omandatud haridus ja olemas töökoht, vältida haigestumise järel tööturult väljalangemist ning toetada nende tööturule liikumist, kes soovivad töötada. Ühiskonna jaoks on väga suur vahe, kas tööle läheb 25 tuhat mitteaktiivset töösoovijat või suurendatakse sisserände kvooti aastaks 25 tuhandeni.”

Kokkuvõtvalt nentis Sikkut, et majanduskasv ei saa olla eesmärk iseeneses, riigi jaoks on tähtis majanduskasvu piirkondlik tasakaalustatus, heaolukasvu jõudmine kõigini, keskkonnakoormuse vähendamine, kodumaise kapitali väärtustamine ning eelkõige tuleb omainimesed tervena ja töövõimelisena hoida.

Kokkuvõttes võib öelda, et Sikkuti terav kriitika Riisalo majanduspoliitika plaanile tõstab esile olulisi küsimusi Eesti majanduse tuleviku suhtes. Sellest tulenevalt on oluline, et poliitikakujundajad ja eksperdid jätkaksid avatud ja konstruktiivset arutelu selle teema üle, et leida parimad lahendused riigi majanduse tugevdamiseks ja arenguks. Eesti majanduse tulevik sõltub suuresti sellest, kuidas suudetakse lahendada väljakutseid, mis on seotud majanduspoliitikaga ning tagada selle jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil.