Sõja 720. päev:Borrell: Venemaa suur pealetung võib alata pärast Vene märtsivalimisi | Välismaa

Tere tulemast, head inimesed! Täna arutame me võimalikku Vene suurt pealetungi, mis võib alata pärast märtsivalimisi. Kas see võiks mõjutada ka meid siin Eestis? Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell on hoiatanud, et selline pealetung on võimalik ning me peame selleks valmis olema. See teema on äärmiselt oluline ja väga murettekitav. Läheme sügavamale asja tuumani ning mõtleme, kuidas see võiks mõjutada meie riiki ning mida me saame teha selle vältimiseks.

Oluline teisipäeval 13. veebruaril kell 23.05:

– Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga 94 õhurünnakut;

– Borrell: Venemaa suur pealetung algab pärast Vene märtsivalimisi;

– USA saadik: Ukraina suvel kutset NATO-sse ilmselt ei saa;

– Ukraina õhutõrje tulistas alla Vene raketi H-59 Odessa lähedal;

– Tavria suunal kasvab lahingute intensiivsus;

– Avdijivkas jätkuvad ägedad lahingud;

– Zelenski võib sel nädalal minna tööreisile Lääne-Euroopasse.

Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga 94 õhurünnakut

Vene okupatsioonivägi korraldas viimase ööpäevaga Ukrainas 94 õhurünnakut, teatas Ukraina kindralstaap teisipäeval kella 18.00 seisuga.

Kindralstaap ütles oma Facebooki kontole postitatud teates, et vaenlane tulistas ka 89 korda mitmikraketiheitjatest.

Suurtüki- ja miinipildujatule all oli üle 110 asustatud punkti Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastis.

USA saadik: Ukraina suvel kutset NATO-sse ilmselt ei saa

USA suursaadik NATO juures ütles teisipäeval, et alliansi juulikuisel tippkohtumisel Ukraina liitumiskutset tõenäoliselt ei saa.

“Mis puudutab suvist tippkohtumist, siis ma ei oota, et allianss esitaks selles järgus kutse,” ütles suurssaadik Julianne Smith.

“Ootan, et liitlased suudavad anda märku, et allianss jätkab Ukraina lähendamist ja et me astume selgeid samme, mis on sillaks praeguse olukorra ja täisliikmelisuse vahel,” lisas ta.

NATO riigid kinnitasid läinud aastal oma kauast positsiooni, et Kiievist saab ühel päeval USA juhitud alliansi liige, kuid täpset ajakava sellele ei ole antud.

Ukraina liikmeks võtmist toetavad alliansi idatiiva riigid, kes tunnevad end Moskvast vahetult ohustatuna, kuid võtmejõud nagu USA ja Saksamaa pelgavad, et täiemahuline liikmesus tirib NATO sõtta Venemaaga.

“Me keskendume jätkuvalt eelkõige nende toetamisele jätkuvas võitluses ja võidu tagamisele lahinguväljal,” lausus Smith.

Ukraina rahvusvahelised toetajad peavad kolmapäeval kõnelusi abi jätkamise üle, samas kui USA sõjalise abi tulevik on sattunud kahtluse alla.

Borrell: Venemaa suur pealetung võib alata pärast Vene märtsivalimisi

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Josep Borrell ütles teisipäeval, et järgmine suur Vene pealetung Ukrainas võib alata pärast märtsi keskpaigas peetavaid Venemaa presidendivalimisi.

“Veel üks suur Vene pealetung võib alata mitu kuud pärast Venemaa märtsikuiseid “valimisi”. Ometi olen veendunud, et Ukraina rahvas on täis otsusekindlust jätkata võitlust, ning ma olen selle leidlikkust ja kindlameelsust näinud,” ütles Borrell, viidates enda eelmisel nädalal toimunud Kiievi-visiidile.

Samuti ütles Borrell, et erinevalt Vene sõduritest teavad Ukraina kaitsjad, mille eest nad võitlevad.

Siiski rõhutas EL-i peadiplomaat, et Ukraina ei suuda Venemaale vastu seista ilma Lääne toetuseta, mistõttu seda tuleb suurendada.

“See, mida EL ja selle liikmesriigid teevad lähikuudel, et tagada Ukrainale tööriistu Vene pealetungile vastu seismiseks, omab otsustavat tähendust nii Ukrainale kui Euroopa Liidu julgeolekule,” lisas Borrell.

Eurovolinik kutsus EL-i riike üles töötama oma kaitsetööstuse valdkonna ettevõtetega lepingute ülevaatamiseks ning Ukrainale relvade ja laskemoona saatmise tähtsuse järjekorra kindlaks tegemiseks.

Ukraina õhutõrje tulistas alla Vene raketi H-59 Odessa lähedal

Ukraina õhutõrje tulistas alla Venemaa juhitud raketi H-59, kui see lähenes Odessale. Rünnak toimus pärastlõunal, Ukraina õhuhäire hakkas töötama kell 14.26.

Odessa oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Oleh Kiperi sõnul tabasid raketi rusud Odessa mereäärses piirkonnas asuvat ehitusjärgus korterelamut. Rünnaku käigus keegi ei saanud kannatada.

Tavria suunal kasvab lahingute intensiivsus

Vene okupatsiooniväed aktiviseerusid Tavria suunal, ütles Ukraina Tavria vägede juht Oleksandr Tarnavskõi.

Tarnavskõi sõnul tulistasid Vene väed 12. veebruaril piirkonnas 1267 korda suurtükkidest ning tegid 67 õhurünnakut.

Samas väitis piirkonna Ukraina vägede juht, et ööpäevaga neutraliseerisid Ukraina kaitsjad 645 Vene ründajat.

Lisaks tabasid Ukraina väed ühte Vene laskemoonaladu ja ühte “venemaalaste olulist objekti”.

Ööpäevaga hävitasid või kahjustasid Ukraina kaitsjad Tavria suunal viit Vene tanki, 17 jalaväe lahingumasinat, kaheksa suurtükisüsteemi, 10 sõidukit ja ühte eriotstarbelise tehnika ühikut.

Avdijivkas jätkuvad ägedad lahingud

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Avdijivka suunal. Piirkonnas käivad ägedad lahingud ning venelased üritavad ukrainlased linnast välja suruda. 

Vene blogijad väidavad, et lahingud on jõudnud Avdijivka raudteeliinide lähedale.  Mõned Vene blogijad väitsid veel, et Vene väed suutsid raudteeliinid ületada. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal edasi liikuda. 

Vene blogijad väitsid veel, et Vene väed suutsid Avdijivka põhjaosas edasi liikuda. Blogijad väitsid veel, et Vene väed liikusid edasi Opõtne ja Pervomaiske lähistel. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad veel Siverne, Stepove, koksitehase lähedal. 

Bahmuti rindel suuri muutusi polnud. Vene blogijad väitsid, et Vene väed väed suutsid veidi edasi liikuda Bohdanivka ja Kliššivka lähedal. Siiski pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal edasi liikuda. 

Zelenski võib sel nädalal minna tööreisile Lääne-Euroopasse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski võib sel nädalal minna tööreisile Lääne-Euroopasse, vahendas esmaspäeval uudisteagentuur UNIAN meediaväljaande Bloombergi informatsiooni.

Bloomberg kirjutas asjaga kursis olevatele allikatele viidates, et Ukraina riigipea võib osaleda Müncheni julgeolekukonverentsil ning reisi raames külastada ka Pariisi ja Berliini.

Bloombergi artiklis märgitakse samas, et plaanid pole veel kinnitatud.

Allikate kohaselt võib reisi üks eesmärke olla Ukraina armee sõjalise abistamise kiirendamine. President tahab tõenäoliselt ka läbirääkimisi Ukraina julgeolekugarantiide üle.

Prantsusmaa ja Saksamaa valitsuste esindajad keeldusid informatsiooni kommenteerimast. Ukraina presidendi kantselei Zelenski reisigraafikut turvakaalutlustel ei kommenteeri.

Venemaa on võtmas initsiatiivi sõjas Ukrainaga, seda tänu suuremale sõdurite arvule ning materiaalsele toetusele Hiinalt, Põhja-Korealt ja teistest riikidest, hoiatas esmaspäeval Norra luureteenistus.

Oma iga-aastast ohuraportit koos teiste Norra julgeolekuteenistustega esitlenud sõjaväeluure ülem Nils Andreas Stensønes ütles, et Kiiev vajab laialdast lääneriikide sõjalist abi, et olukord enda kasuks ümber pöörata.

“Ukraina vägi vajab laialdast lääne relvaabi, et olla suuteline end kaitsma ja võtma uuesti initsiatiiv konfliktis,” ütles Stensønes.

“Norra ja Euroopa peavad olema valmis võtma rohkem vastutust, et tagada nende endi ja oma liitlaste julgeolek,” ütles Norra kaitseminister Bjørn Arild Gram.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1090 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 397 080 (võrdlus eelmise päevaga +1090);

– tankid 6424 (+8);

– jalaväe lahingumasinad 12 004 (+27);

– suurtükisüsteemid 9500 (+19);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 981 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 667 (+1);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7332 (+30);

– tiibraketid 1882 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 623 (+24);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1518 (+4).

Eesti on jätkuvalt valvel, kui Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell hoiatab Vene suure pealetungi võimaluse eest pärast Venemaa märtsivalimisi. Sõja 720. päev toob endaga kaasa suure mure riigi julgeoleku pärast ning paneb meid kõiki mõtlema selle tagajärgede üle. On oluline, et Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid jätkaksid koostööd ning jälgiksid olukorda väga tähelepanelikult, et olla valmis võimalikeks ohtudeks ja reageerida kiiresti, et kaitsta rahu ja stabiilsust regioonis.