Rosin: Kreml näeb sõda pikaajalisena, kuid püüab läänes levitada jutte rahust | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimaste uudiste kohaselt näeb Kreml sõda pikaajalisena, kuid püüab samal ajal levitada rahustavaid jutte lääneriikidele. See tekitab palju küsimusi ja teeb olukorra veelgi keerulisemaks. Mis on tegelikult Venemaa kavatsused ja kuidas see mõjutab meid siin Eestis? Sellised arengud nõuavad meilt kõigilt tähelepanelikkust ja valvsust ning panevad meid veelgi enam mõistma tänapäeva maailma keerukusi ja väljakutseid. Oleme valmis astuma vastu nendele väljakutsetele ja kaitsema meie vabadust ja turvalisust.

Venemaa küll püüab läänes levitada jutte võimalikust rahust Ukrainas käivas sõjas, kuid tegelikult näeb sõda ikkagi pikaajalisena, ütles välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin “Esimeses stuudios”.

Rosin ütles saates, et Venemaa ei ole saavutanud Ukrainas oma eesmärke, kuid ei ole neid samas ka muutnud.

“Me elame väga kurja riigi kõrval, kes peab vallutussõda oma naabri vastu ja kelle ambitsioonid on suuremad kui ainult see üks riik, Ukraina ja kelle ambitsioonid on suunatud ka sinna, et ümber kujundada terve Euroopa julgeolekukorraldus. Viimasel kahel aastal oleme näinud, kuidas sõda on peetud. Õnneks eesmärke saavutatud ei ole, aga näeme ka seda, et need eesmärgid, milleks on Ukraina poliitiline ja sõjaline allutamine, ei ole ka muutunud,” rääkis ta.

Venemaa on Rosina sõnul valmis pidama sõda nii kaua kui vaja vaatamata sellele, et üritab läänes levitada jutte, nagu Moskva oleks huvitatud rahust.

“Venemaa on ühe riskifaktorina enda jaoks kaardistanud lääne toetuse Ukrainale ehk üks tegevusliin nende poolt on lääne toetuse õõnestamine ja soovitatavalt ka katkestamine. Me näeme, et on erinevad inimesed, keda Venemaa üritab infooperatsiooniliselt või mõjuagentidena käidelda läänes ja selline rahu narratiiv on väga leviv temaatika, mida surutakse. Seda käivad rääkimas erinevad Vene mõttekodalased kuskil läänes, kes veel reisida saavad, akadeemikud jne. Sellist rahu juttu tuleb hästi palju,” rääkis ta.

Tema hinnangul kõnetab jutt rahust lääne ühiskonda.

“Hetkel ma näen seda, et ei tasu ennast lasta petta sellest terminist või midagi sarnast. Ikkagi Kreml näeb seda konflikti Ukrainaga pikaajalisena vajadusel, Kremli seisukohast nii pikalt kui vaja. Väike vaherahu või muu jutt – see konflikt justkui näiliselt külmutataks, ega see seda konflikti ei lõpeta. See annaks Venemaale aega ennast koguda ja siis sõda läheks jälle samamoodi edasi. See rahu jutt on pigem asi, mida saab läänele rääkida. Venelaste hinnangul kindlasti lääne ühiskond on sellisele jutule väga vastuvõtlik,” selgitas Rosin.

Lääs on kehtestanud Venemaale sõja tõttu hulga sanktsioone ning Rosina sõnul on need ka mõjunud. Samas on tema hinnangul võimalik sanktsioone paremini täide viia.

“Ühelt poolt on Venemaa propaganda, mis üritab näidata, kui mõttetud on sanktsioonid ja et need on oluliselt valusamad läänele endale kui Venemaale. Mina väidan, et sanktsioonid on ikkagi väga valusad Venemaale, neil on mõju. Lihtsalt on ka see olukord, et sanktsioonid ei ole staatiline vahend. Esiteks tuleb sanktsioone ka jõustada, kus ma julgen väita, on arenemisruumi. Ja samamoodi, kui näeme, kuidas Venemaa üritab sanktsioone vältida, kasutades riike nagu Hiina või India oma kaubavoogude ümbersuunamiseks, siis sanktsioonide osas peab kogu aeg jälgima, mis on varukanalid ja ka need kuidagi ära katma. See on tegelikult meie võimuses,” selgitas ta.

Rosin tõdes, et Venemaa ühiskond on viidud mentaalselt seisukorda, kus ta põhimõtteliselt toetab sõda Ukrainas. Venemaal olnud mõne sõjavastase väljaastumise kohta ütles Rosin, et Kreml peab rahva rahulolematust üheks riskikohaks ning jälgib seda pingsalt.

“Me näeme Venemaal pinna peal väga hurraa-patriotismi, kõik elavad kaasa. Aga samas ikkagi siseolukorra kohta teame ka seda, et nii mõnedki inimesed, eriti kelle omaksed võitlevad Ukrainas, on seal invaliidistunud või surma saanud, nende seas levib ka teatud rahulolematus. Vähemalt Vene enda võimude poolt on see tuvastatud riskikohana, rahva meeleolusid jälgitakse väga pingsalt. Ja juba on võetud tarvitusele erinevad meetmed või halduskorralduslikud meetmed, et seda pahameelt kuidagi ära hallata. Pakutakse finantsvahendeid, jagatakse lubadusi ja vajadusel sekkub ka repressiivaparaat. See on teema, millega Vene võim tegeleb,” selgitas Rosin.

Ta märkis, et näiteks sõduriemade protestid praegu Venemaa režiimi püsimisele ohtu ei kujuta, kuid lisavad sisepingeid. “Sellega tuleb võimudel tegeleda. Pikemas perspektiivis on selles ikkagi teatavad riskid,” sõnas Rosin.

Kreml näeb Ukraina konflikti pikaajalisena ja kasutab läänes propaganda levitamist rahustamise eesmärgil. See on ohtlik strateegia, mis võib destabiliseerida piirkonda ja kahjustada rahvusvahelisi suhteid. Eesti peab olema valvas ja jälgima hoolikalt Kremlist levivaid jutte, et kaitsta end ja oma liitlasi võimalike provokatsioonide eest. On oluline, et rahvusvaheline üldsus mõistaks Kremlist tuleva propagandaga seotud ohtusid ja teeks koostööd nende vastu võitlemiseks.