Pärnumaa koolide hinnangul pole gümnaasiumite sulgemise plaan jätkusuutlik | Eesti

Tere tulemast Pärnumaale! Hiljuti teatasid mõned gümnaasiumid, et Eesti valitsuse plaan sulgeda mitmed gümnaasiumid Pärnumaal pole jätkusuutlik ning tekitab muret koolide, õpilaste ja vanemate seas. See otsus võib mõjutada piirkonna haridussüsteemi tervikuna. Kohalikud koolid on pühendunud pakkuma kvaliteetset haridust ning peavad oluliseks, et õpilased saaksid jätkata õpinguid kohalikes koolides. Arutelu ja vastasseis selles küsimuses jätkub ning loodame, et leitakse tasakaalustatud ja jätkusuutlik lahendus kõigi osapoolte jaoks.

Pärnumaa omavalitsused ja koolid leiavad, et riigi plaan kaotada ära alla 100 õpilasega gümnaasiumid, ei ole jätkusuutlik.

Pärnumaa on pindalalt Eesti suurim maakond ja koole, kus gümnaasiumiastmes õpib alla 100 õpilase, on seal kokku kuus.

Valitsus kavatseb esmalt läbirääkimisi alustada nende omavalitsustega, mille koolide gümnaasiumiosas õpib alla 40 õpilase. Üks neist on Häädemeeste keskkool, mille gümnaasiumiastmes õpib 36 õpilast.

“Kui me hakkame neid väikeseid maagümnaasiume sulgema, kas me lahendame sellega probleemi? Häädemeeste vald on väga pikk vald. Pärnust Iklani Metsapoole külani, kus mina elan, on 65 kilomeetrit, see on väga pikk maa. Kas need lapsed hakkavad siis Pärnusse minema?” kommenteeris Häädemeeste keskkooli direktor Aule Kink.

Häädemeeste keskkooli hoolekogu hinnangul ei ole gümnaasiumiastme kaotamine kogukonna jaoks hea valik.

“Kui inimesed tahaksid siia veel tulla, nad hakkavad ikkagi valima kohta, kus on lastel mingi tulevik,” sõnas hoolekogu esimees Enn Hanson.

Häädemeeste keskkooli õpilased Timmu ja Robin rääkisid, et gümnaasiumiastme kaotamine ei ole nendegi arvates mõistlik plaan.

“Mõnel õpilasel võib-olla ei ole võimalust minna kuskile kaugele keskkooli haridust saama,” märkis 12. klassis õppiv Robin Avamere.

“Lähim kool oleks Pärnu kool, see on siis päevas kaks tundi bussisõitu,” tõdes 10. klassi õpilane Timmu Kiiver.

Ka Häädemeeste vald leiab, et riigi võetud suunaga nad nõus olla ei saa.

“Häädemeeste vallal on soov ja ma usun, et ka teistel Pärnumaa valdadel on soov anda gümnaasiumiharidust. See peaks kindlasti olema erand seaduses, et võimaldada hajaasustuses omavalitsusel pidada gümnaasiumi,” ütles vallavanem Külliki Kiiver.

Põhja-Pärnumaal asuva Vändra gümnaasiumi viimases kolmes klassis õpib praegu 54 õpilast. Suurem osa neist elab Põhja-Pärnumaa vallas või naabervaldades. Vändrale lähimad riigigümnaasiumid asuvad umbes 50 kilomeetri kaugusel.

Vändra gümnaasium leiab, et gümnaasiumiastme kaotamine hariduse kvaliteedi tõstmisele kaasa ei aita.

“Kui võtta eelmise aasta riigieksami tulemusi, siis näiteks Pärnu linna ja maakonna arvestuses olime me auväärsel kolmandal kohal. See näitab seda, et me oleme konkurentsivõimelised,” ütles Vändra gümnaasiumi õppejuht ja direktori kohusetäitja Kaili Salumäe.

Põhja-Pärnumaa vallavanema Madis Koidu sõnul tekib küsimus, kas ainus kriteerium gümnaasiumiastme kaotamisel saab olla õpilaste arv.

“Kas õpilased hakkavad tegelema pendelrändega, kui see on kolm tundi päevas? Pigem ei. See võib tähendada seda, et need inimesed kirjutavad ennast vallast välja, mis toob kaasa veel suurema küsimuse, kas see ongi meie Eesti regionaalpoliitika. Võib-olla tuleb vaadata siis koolireformi üldisemalt ja mõnest väiksemast koolist loobuda, et pidada enda gümnaasiumi,” rääkis Koit.

Pärnu linn leiab, et riik peaks vaatama maakonda kui tervikut ega peaks läbirääkimisi pidama ükshaaval selle erinevate omavalitsustega. Pärnu linna koolidesse maakondadest tulevad õpilased praegu ära ei mahuks.

“Kui riik on otsustanud rajada riigigümnaasiumid maakonnakeskustesse ehk siis antud hetkel Pärnusse ja ta ei ole mõelnud selle peale, kuidas õpilased siin elama hakkavad, ja jätnud rajamata nende gümnaasiumide juurde õpilaskodud, /…/ siis sellisel juhul ei saa vaadata kohalike omavalitsuste otsa. /…/ Tänase päeva seisuga, kui peaks kõik gümnaasiumid suletama Pärnu maakonnas, siis Pärnu linnas ei ole võimalik tagada kõikidele õpilastele õppekohti,” rääkis ablinnapea Ene Täht.

Kokkuvõttes näitavad Pärnumaa koolide hinnangud selgelt, et gümnaasiumite sulgemise plaan ei ole jätkusuutlik. See otsus mõjutaks oluliselt kohalikke kogukondi ja õpilasi, kahjustades nende hariduse kvaliteeti ja võimalusi tulevikuks. On oluline, et valitsus kaaluks hoolikalt kõiki võimalikke tagajärgi enne selliste drastiliste otsuste langetamist. Tuleb otsida tasakaalustatud lahendusi, mis toetaksid koolide ja õpilaste vajadusi ning tagaksid jätkusuutliku haridussüsteemi kogu Pärnumaal ja kogu Eestis.