Julia Aug: Venemaal toimub teadlik ja eesmärgipärane NSV Liidu taastamine | Elu

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Julia Augi artiklist, mis käsitleb Venemaa kavatsusi taastada endise NSV Liidu mõjuvõimu. Artikkel tõstatab olulise küsimuse, kuidas see mõjutaks mitte ainult Venemaad, vaid ka kogu regiooni, sealhulgas Eestit. Julia Augi sügavuti minev analüüs pakub huvitavaid vaatenurki ja paneb meid mõtlema sellele, kuidas sellised arengud võiks meie igapäevaelu mõjutada. Olgu teie jaoks huvitavaks aruteluks või otsustusprotsesside sujuvamaks muutmiseks, on see kindlasti lugemist väärt artikkel.

Julia Aug sõnas saates “Hommik Anuga”, et Venemaal on hirmust tingituna hakanud inimeste seas taas levima pealekaebamine, et neid ei saaks vaikimises süüdistada. Elmo Nüganeni sõnul tuleb see režiimile ainult kasuks.

Hiljuti ilmus uudis, et Vene rokkbänd Bi-2, kes on Venemaa poolt kuulutatud sõjavastasuse tõttu välisagendiks, võidakse Tai poolt Venemaale välja anda. “Ma näen, et Venemaa tahab hetkel väga tühistada kõiki neid, kes sõja vastu sõna võtsid. Ja isegi neid, kes aktiivselt sõna ei võtnud, kes vaikivad. Need, kes oma arvamuse välja ütlesid ja lahkusid, tahab Venemaa, et neil poleks kusagil hea, teeb kõik võimaliku, et nad ei saaks teistes riikides töötada, et nad ka mujal tühistataks, mõnes riigis see õnnestub,” rääkis Aug.

Elmo Nüganeni sõnul on kerge teha võrdlus hetkel Venemaalt emigreerunute ja 1940. aastatel Eestist lahkunud kultuuritegelaste vahel, kuid selles on lavastaja sõnul ka üks suur erinevus. “Ei väliseestlased ega kodueestlased pidanud tundma ennast paariarahvana. Vene emigrant praegu välismaal tunnetab seda, et põlu all ei ole mitte need, kes on jäänud, vaid terve vene rahvus, vene kultuur. Seal on väga suur vahe,” sõnas Nüganen.

Aug kommenteeris, et tema Eestis end nii ei tunne, kuid teab inimesi, kes tunnevad. “See on ka arusaadav, sest iga inimene, kel on praegu punane Venemaa pass, esindab riiki, mis sooritas agressiooni. Seega, paluda heatahtlikkust või rääkida, et minul polnud sellega mingit pistmist, seda saab teha, aga sotsiaalsed stereotüübid toimivad teisiti,” rääkis ta.

Augi arvates ei saa nõuda Venemaal elavatelt inimestelt, kes ei poolda riigi tegevust, oma arvamuse avalikult välja ütlemist. “Kõik pole ju kangelased ja nõuda inimestelt mingit heroilisust pole mõtet, sest väga vähe on neid, kes oleks valmis end reaalselt ohtu seadma,” ütles näitleja.

Venemaal on Augi sõnul hirmust tingituna tekkinud tendents, et inimesed võtavad ennetavalt sõna ja teevad otsuseid selleks, et neid ei saaks süüdistada vaikimises. Aug sõnas, et pealekaebamine, mis oli NSV Liidus kohal, on seetõttu nüüd ka Venemaal väga levinuks saanud. “See toimib Venemaal hetkel väga tõhusalt. Palju salakaebusi, mida inimesed kirjutavad, kes saadab konkreetselt kirju, kes kirjutab niisama veebis.”

“Nad hakkavad ise näitama initsiatiivi, mis väga sobib režiimile,” märkis Nüganen. “See on see, mis teeb hirm inimestega Venemaal praegu, et nad muutuvad initsiatiivikaks ise, keegi ei sunni neid pealekaebusi ja esinema sõda toetavate lausungitega,” lisas ta.

Augi sõnul pole mõtet rääkida, et asi võiks lõppeda mõne kuu või aasta pärast. “Praegu toimub Venemaal teadlik ja eesmärgipärane, poliitiline sellise elu taastamine, nagu oli NSV Liidus. Olen kindel, et see ei sõltu isegi Putinist, sest see süsteem toimiks edasi ka ilma temata, sest ta ei tööta üksi selle süsteemi tagasitoomise nimel,” sõnas Aug.

Julia Aug ja Elmo Nüganen astuvad märtsis ühiselt lavale lavastuses “Iceberg”, mis on nime saanud Alla Pugatšova samanimelise laulu järgi. Aug mängib lavastuses naist, kes kujutab ette, et ta on Alla Pugatšova ja Nüganen psühhiaatrit, kes temaga tegeleb. Pugatšova muusikat mängitakse Augi sõnul Venemaal endiselt, kuid Vene propaganda teeb ka pingutusi, et veenda kõiki, et laulja on kodumaa reetur, ilmutades iga päev mitmeid artikleid, kuivõrd halvasti tal välismaal läheb. “Kui palju peab selles väikeses naises olema väge, et temaga niimoodi iga päev peab võitlema?” küsis Aug.

In conclusion, Julia Aug’s article “Venemaal toimub teadlik ja eesmärgipärane NSV Liidu taastamine” sheds light on the deliberate and purposeful effort in Russia to restore the Soviet Union. The author’s insight into the political and social developments in Russia is thought-provoking and raises important questions about the country’s direction. It is evident that the legacy of the Soviet Union still holds significant influence in Russian society. This article serves as a wake-up call for Estonia and the international community to closely monitor these developments and their potential implications for regional and global stability.