Joe Biden ei saa süüdistust seoses salastatud dokumentide koju viimisega | Välismaa

Tere tulemast Eesti! Täna räägime Joe Bidenist ja tema süüdistustest seoses salastatud dokumentide koju viimisega. See pole mitte ainult Ameerika Ühendriikide, vaid kogu maailma jaoks oluline teema, kuna see võib mõjutada rahvusvahelisi suhteid ja poliitikat. Bideni süüdistused tekitavad palju küsimusi ja arutelusid, mis on aktuaalsed ka meie siinsele ühiskonnale. Jätkake lugemist, et saada rohkem teavet selle keerulise ja olulise teema kohta.

USA presidendi Joe Bideni mõttekoja hoonest ja kodu garaažist leiti aasta tagasi salastatud dokumendid, mis pärinesid tema asepresidendiks oleku ajast 2009. kuni 2017. aastani. Neljapäeval otsustas juhtumi uurimiseks määratud eriprokurör Robert Hur, et Bidenile süüdistusi ei esitata.

Neljapäeval kongressile saadetud Huri aruande järgi pole võimalik tõestada väljastpoolt põhjendatud kahtlust, et Biden võttis dokumendid kaasa meelega, mida ta ei tohtinud teha pärast asepresidendi ametist lahkumisest. Hur kirjutas, et pole välistatud, et tegemist oli tõepoolest veaga. Seetõttu ei hakatud Bidenile ka süüdistusi esitada.

Samas rõhutas Hur aruandes, et ka süüdistuste esitamise korral oleksid vandekohtunikud Bideni suhtes kaasa tundvad, sest Biden esitleks ennast kohtule “heatahtliku, kehva mäluga eaka mehena,” edastab Financial Times.

“Oleks raske veenda vandekohtunikke, et nad peaksid selleks ajaks 80. eluaastates juba endist presidenti süüdi mõistma kuriteos, mis nõuab tahtlust,” seisis aruandes. USA-s justiitsministeeriumi reeglite järgi ei esitata ametis olevale presidendile süüdistusi tema ametiaja lõpuni.

Hur kirjutab, et arvestades Bideni koostööd uurimisega, järeldaksid vandekohtunikud, et ta kõigest tegi süütu vea ega kavatsenud seadust rikkuda.

Pärast aruande avalikustamist korraldas Biden neljapäeva õhtul pressikonverentsi, milles ta ründas korduvalt eriprokuröri ja aruande sisu.

“Ma olen heatahtlik, ma olen eakas ning ma tean, mida ma pagana teen. Ma olen olnud president, ma olen selle riigi uuesti käima lükanud. Ma ei vaja tema [Huri] nõuandeid,” ütles Biden.

Presidendi erilist raevu pälvisid aruandes esitatud väited, et ülekuulamise ajal ei suutnud Biden meelde tuletada, mis aastal algas ja mis aastal lõppes tema ametiaeg asepresidendina, ning mis aastal suri tema poeg Beau.

“Kuidas kurat ta julgeb seda teemat üldse tõstatada? Mul pole vaja meenutada, millal ta suri,” ütles Biden.

Biden rõhutas, et tema mälu on korras, edastab Financial Times.

“Ma tean, mida ma pagana teen. Ma olen kõige kõrgemalt kvalifitseeritud isik selles riigis USA presidendiks olemiseks ning ma viin lõpule minu alustatud töö,” ütles 81-aastane Biden.

Samas nimetas Biden pressikonverentsil Egiptuse presidenti Abdel Fattah al-Sisi Mehhiko presidendiks.

Nädala alguses ilmusid aga teated, et Biden korduvalt rääkis oma kohtumisest endise Saksamaa kantsleri Helmut Kohliga, kui ta pidas silmas kohtumist Angela Merkeliga. Samuti kutsus Biden ametis olevat Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni François Mitterrandiks. Viimane pidas Prantsuse presidendi ametit 1981. kuni 1995. aastani ning ta suri 1996. aastal.

Demokraadid süüdistasid Huri kallutatuses, viidates tema erakondlikule kuuluvusele: Hur on vabariiklane. Samas nimetas Huri ametisse Bideni justiitsminister Merrick Garland.

“Eriprokurör pole loll ning me peaksime olema hoolikad ega sööta alla neelama pärast seda, mida Comey tegi 2016. aastal,” kirjutas endise presidendi Barrack Obama 2012. aasta tagasivalimiskampaaniajuht Jim Messina, viidates 2016. aasta USA presidendivalimiste demokraadist kandidaadi Hillary Clintoni meiliskandaali uurinud Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhile James Comeyle.

Comey järeldas toona, et Clinton ei rikkunud seadust, kui ta kasutas salastatud teabe saamiseks isiklikku turvamata meili, kuid ta oli äärmiselt hooletu. Paljud demokraadid arvavad, et Clinton kaotas valimised just kõigest mitu nädalat enne valimispäeva avaldatud Comey aruande tõttu.

Vabariiklased viitasid Huri aruandele kui järjekordsele kinnitusele Bideni vaimse tervise väidetavast allakäigust.

“Inimene, keda pole võimalik võtta vastutusele salastatud teabe valesti käsitsemise eest, pole kindlasti sobiv presidendiks,” teatasid esindajatekoja vabariiklaste juhid ühisavalduses.

Bideni abid ja paljud demokraadid on mures, et enamik valijaid peab presidenti liiga vanaks oma kohustuste täitmiseks.

Vabariiklaste eeldatav presidendikandidaat ja ekspresident Donald Trump, keda samuti süüdistatakse salastatud teabe koju viimises pärast ametiaja lõppu, ütles, et Huri aruanne on tõestuseks USA justiitssüsteemi kallutatusest.

“Bideni dokumentide juhtum on 100 korda teistsugusem ja tõsisem kui minu oma. Ma ei teinud midagi valesti ning ma tegin palju rohkem koostööd,” lisas Trump.

Trumpile on esitatud süüdistused tema salastatud teabe koju viimise kohtuasjas.

Kokkuvõttes võib öelda, et Joe Bideni süüdistust seoses salastatud dokumentide koju viimisega ei ole leitud alusetuks. Kuigi väited tema tegevuse ebaseaduslikkuse kohta on õhus, tuleb jätkata uurimist ja andmete kogumist enne lõpliku järelduse tegemist. Kuni selle hetkeni jääb aga Bideni süüdimõistmine spekulatsiooniks. Oluline on kaaluda asjaolusid ja oodata ametlikku teadet enne otsuste langetamist. Eesti avalikkus peaks jälgima olukorda tähelepanelikult ja laskma õigusorganitel lõpliku tõe välja selgitada.