Sõja 715. päev: Ukraina teatas Vene ründekopteri allatulistamisest Avdijivka lähedal | Välismaa

Tere tulemast, kohalikud elanikud ja külalised! Täna toome teieni uudiseid, mis raputavad kogu maailma. Ukraina teatas Vene ründekopteri allatulistamisest Avdijivka lähedal, mis tähistab juba 715. päeva sõda nende kahe riigi vahel. See sündmus on tõestuseks pidevast konfliktist ja pingetest Ida-Euroopas ning mõjutab ka meie naaberriiki Eestit. Jääge meiega, et saada uusimaid uudiseid ja analüüsi selle olulise sündmuse kohta.

Oluline neljapäeval, 8. veebruaril kell 21.39:

– Linnapea: venelased teevad Avdijivkale laiaulatusliku tormijooksu;

– Ukraina peastaap: Vene okupatsiooniväed ründavad enim Avdijivka ja Marjinka suunal;

– Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale;

– Venemaa teatas uuest sõjavangide vahetamisest Ukrainaga;

– Venemaa kasutas öises rünnakus 17 drooni, Ukraina lasi neist alla 11;

– Zelenski sõnul peaks kõik Vene külmutatud varad suunatama kaitseks;

– Kuleba: olukord USA abiga on segane;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit ja helikopteri.

Ukraina teatas Vene ründekopteri allatulistamisest Avdijivka lähedal

Ukraina sõjavägi teatas neljapäeval Vene ründekopteri allatulistamisest Avdijivka lähedal, kus käivad ägedad tänavalahingud Vene üksustega.

Ukraina Tauria väerühma komandör Oleksandr Tarnavskõi ütles, et sõdurid kasutasid Ka-52 Alligator kopteri allatulistamiseks kaasaskantavat õhutõrjeraketti.

Venemaa teatas sõjavangide vahetamisest Ukrainaga

Venemaa kaitseministeeriumi teatel anti Ukrainale üle 100 vangivõetud Ukraina sõjaväelast ning Ukrainast naasis 100 vangis olnud Vene sõjaväelast.

Linnapea: venelased teevad Avdijivkale laiaulatusliku tormijooksu

Venemaa okupatsioonivägi korraldab “väga suurte” jõududega Ida-Ukraina rindelinnale Avdijivkale ulatuslikku tormijooksu, ütles meer neljapäeval.

Tegemist on uue ja üha jõulisema katsega haarata kuid väldanud ägedate lahingute järel kontroll ses tööstuskeskuses.

“Kahjuks surub vaenlane peale kõigilt suundadelt, pole mitte ühtegi osa meie linnast, mis oleks vähemal või rohkemal määral rahulik. Tõesti, nad jooksevad tormi väga suurte jõududega,” ütles Avdijivka linnapea Vitali Barabaš riigimeediale.

Venemaa teatas uuest sõjavangide vahetamisest Ukrainaga

Vene kaitseministeerium teatas neljapäeval uuest sõjavangide vahetamisest Ukrainaga.

Ministeeriumi teatel anti Ukrainale üle 100 vangivõetud Ukraina sõjaväelast ning Ukrainast naasis 100 vangis olnud Vene sõjaväelast.

Ukraina peastaap: Vene okupatsiooniväed ründavad enim Avdijivka ja Marjinka suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäevaga 92 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim ründasid Vene väed Avdijivka ja Marjinka suunal, kus leidis aset vastavalt 40 ja 22 Vene rünnakut.

Lisaks ründasid Vene väed üheksa korda Lõmani suunal, kaheksa korda Bahmuti suunal, kolm korda Kupjanski suunal ja kaks korda Zaporižžja suunal.

Hersoni oblasti okupeeritud osas Dnepri idakaldal jätkusid Vene rünnakud Ukraina sillapeale. Kokku toimus sellel suunal neli Vene rünnakut, mis kõik luhtusid.

Venemaa tegi ööpäevaga 51 raketi- ja 80 õhurünnakut ning tulistas 89 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta. Rünnakutes on ka hukkunuid tsiviilisikuid.

Ukraina õhuvägi tabas samal ajal kuus Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika. Ukraina raketiväe üksused tabasid kolm Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika ja kaks laskemoonaladu.

Venemaa kasutas öises rünnakus 17 drooni, Ukraina lasi neist alla 11

Ukraina õhuvägi teatas Telegramis, et riigi õhukaitse tulistas alla 11 Vene drooni Shahed-136 ja Shahed-131. Droonid lasti alla Mõkolajivi, Odessa, Vinnõtsja ja Dnipropetrovski oblasti õhuruumis.

Kokku kaustas Venemaa rünnakus 17 drooni, mis lasti välja okupeeritud Krimmi territooriumilt Tšauda neeme piirkonnast.

Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale

Venemaa korraldas öösel vastu neljapäeva droonirünnaku Ukrainale. Rünnakus kasutati Iraani päritolu droone Shahed-136 ja Shahed-131.

Droonirünnak algas kella üheksa paiku õhtul. Kui alguses hakkas töötama õhuhäire Hersoni ja Mõkolajivi oblastis, siis hiljem laienes droonioht peaaegu kogu Ukrainale, kaasa arvatud Kiievi, Odessa ja Vinnõtsja oblastile.

Kuigi drooniohu lõpust teatati kella ühe paiku, kell 1.30 jõudis Mõkolajivi oblasti õhuruumi veel üks grupp droone.

Droonirünnaku tagajärjel sai kahjustada tsiviiltaristu Odessa ja Mõkolajivi linnas Lõuna-Ukrainas.

Odessa oblasti võimude teatel sai droonirünnakus kahjustada ehitusjärgus olev kortermaja, kuid põlenguid pole täheldatud. Lisaks sai kahjustada õppehoone.

Mõkolaijivi linnapea Oleksandr Senkevõtš teatas kell 2.39, et droonirünnaku tõttu algas eramajade piirkonnas tulekahju.

Esialgsetel andmetel ei saanud keegi Odessas või Mõkolajivis viga.

Zelenski sõnul peaks kõik Vene külmutatud varad suunatama kaitseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et kõik Vene külmutatud varad tuleks konfiskeerida ja suunata kaitseks Venemaa terrori eest, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Eelkõige puudutab see külmutatud Venemaa varasid – nii terroririiki kui ka sellega seotud varasid. Kõik tuleb konfiskeerida ja kasutada terrorismivastases kaitses. Terroristile on õiglane vastu astuda. Terroristide hävitamine on õiglane. On õiglane sundida terroristlikku riiki maksma selle eest, mida see korda saadab,” rääkis Zelenskõi.

President avaldas arvamust kohtumisel Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Josep Borrelliga, mille käigus arutati Venemaa varade konfiskeerimise küsimusi.

“Vajame ühtset ja tugevat lahendust. Lahendus, mis tooks kaasa austuse rahvusvahelise õiguse vastu ja täieliku terroristliku riigi eiramise. Loomulikult teavitasin härra Borrelli ka praegusest olukorrast lahinguväljal ja meie vajadustest,” rääkis Zelenski oma igaõhtuses pöördumises rahva poole.

Borrell loodab anda Ukrainale 2024. aasta lõpuks 1,155 miljonit ühikut laskemoona.

“Euroopa Liidu kaitsetööstuskompleks kasvab ja areneb pidevalt. Võib öelda, et selle võimsus on kasvanud 40 protsenti,” ütles Borrell kolmapäeval Kiievis Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga antud teabetunnis.

Ta märkis ka, et võib nimetada täpse numbri, mis on seotud laskemoonaga.

“Selle aasta lõpuks arvestame ühe miljoni 155 tuhandega,” ütles Borrell.

Teadupoolest saabus Borrell 6. veebruaril Ukrainasse oma neljandale visiidile pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust, et arutada Euroopa Liidu toetust Ukrainale nii sõjalise kui rahalise poole pealt, aga ka ühendusega liitumiseks vajalikel reformidel.

Kuleba: olukord USA abiga on segane

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles kolmapäeval, et olukord USA rahastusega on segadusttekitav, sest esindajatekoja vabariiklased ei lasknud Ukraina abipaketti vastu võtta.

“Kõik on väga segane,” ütles Kuleba koos Kiievit külastava Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Josep Borrelliga ajakirjanikele esinedes.

“Me töötame Ameerikaga iga päev, enamjaolt mitte avalikult…. Me teeme tööd, et tagada selle otsuse langetamine võimalikult ruttu.”

“Sain eile õhtul Washingtonist värskeima ettekande sündmuste võimalike stsenaariumide kohta. Ja mõni stsenaarium meenutab tegevusterohket põnevikku. See tähendab, et kõik on väga segane, sõltub paljudest teguritest ja võib liikuda otse, pahemale, paremale,” ütles Kuleba.

Samas usub ta, et USA kongressi enda jaoks on väga pakiline mingisugusegi põhistsenaariumi küsimus.

“Et selles on kõik nii tihedalt põimunud ja segamini, peavad kongresmenid ja senaatorid mingi liikumise põhistsenaariumi ise otsustama,” ütles Kuleba.

Samas on tema sõnul ka soodsaid uudiseid: “Kõik otsivad lahendust.”

“See tähendab, et arutelu ei ole keskendunud sellele, kuidas seda otsust mitte teha, vaid arutelu keskendub sellele, kuidas teha see otsus lõpuks võimalikult kiiresti,” ütles minister.

Tema sõnul käib töö USA-ga igapäevaselt, kuid mitte avalikult. Kuid Ukraina ei sekku USA sisepoliitikasse lõunapiiri küsimuses.

Samas märkis välisminister ära Euroopa Liidu otsuse luua 50 miljardi euro suurune Ukraina fond.

“Euroopa on näidanud oma eeskuju. Ja need vähesed poliitikud Ameerikas, kes ütlesid: miks Euroopa seda ei tee, see sõda on Euroopas? Euroopa Liit andis seega vastuse. Euroopa tegi seda tugevalt, väärikalt ja õigel ajal. Ja nüüd on Ameerika jaoks küsimus selles, et näidata, kas ta jääb eeskujuks ühiste väärtuste ja huvide kaitsel,” ütles Kuleba.

Samas nentis ta, et Ukraina näeb USA presidendi Joe Bideni administratsiooni suurt sihikindlust selle läbiviimisel, samuti on jälgitakse, kuidas vabariiklaste ja demokraatide enamus seda teha tahab.

“Aga kõik on põimunud selliseks sõlmeks, et tuleb lihtsalt maha istuda, see lahti harutada ning vajalikud otsused teha,” ütles Kuleba.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit ja helikopteri

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 392 380 (võrdlus eelmise päevaga +910);

– tankid 6383 (+11);

– jalaväe lahingumasinad 11 899 (+20);

– suurtükisüsteemid 9411 (+24);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 980 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 666 (+1);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 325 (+1);

– operatiivtaktikalised droonid 7191 (+14);

– tiibraketid 1880 (+31);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 513 (+27);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1505 (+8).

The news of Ukraine shooting down a Russian attack helicopter near Avdiivka on the 715th day of the war is a stark reminder of the ongoing conflict in the region. It is concerning to see such escalation in hostilities, and it serves as a harsh reality of the situation in Ukraine. The international community should continue to work towards finding a peaceful resolution to the conflict and support efforts to de-escalate the situation. It is important to keep the people of Ukraine in our thoughts and continue to advocate for a peaceful and sustainable solution to the crisis.