Neeme Väli Merilost: miks kindralid ei osutunud valituks? | Eesti

Tere tulemast! Täna vaatame lähemalt Neeme Väli Merilost ja küsime, miks kindralid ei osutunud valituks. See intrigeeriv teema puudutab paljusid eestlasi, eriti neid, kes on huvitatud sõjaväe ja kaitseväe teemadest. Neeme Väli Merilost räägitakse palju ja sellel on olnud märkimisväärne mõju poliitikas ning ühiskonnas. Läheme sügavuti selle küsimuse juurde, et mõista, miks kindralid ei osutunud valituks ning mida see tähendab Eestile. Olete teretulnud avastama selle põneva teema keerukust ja tähtsust Eesti jaoks.

Kaitseväe juhataja kandidaat kolonel Andrus Merilo kohtub esmaspäeval riigikaitsekomisjoniga. Komisjoni liikmed ei kommenteeri Merilo kandidatuuri enne temaga vestlemist. Kindralmajor reservis Neeme Väli avaldas kummastust, et tegevteenistuses olevad kindralid ei osutunud valituks.

Mõned kõrgema auastmega ohvitserid peavad Merilod võimekaks kandidaadiks sellele kohale, kuid imestavad, miks tegevteenistuses olevad kindralid valikust välja langesid, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Merilo on käinud korduvalt välismissioonidel, juhtinud Scoutspataljoni ja juhib praegu esimest brigaadi.

Kindralmajor reservis Neeme Väli tsiteerib sõjalist juhtimisteooriat, et kaitseväe juhataja peaks olema läbinud kolm juhtimistasandit – taktikalise, operatiiv- ja strateegilise. Välil on küsimus, miks ükski tegevteenistuses olev kindral valituks ei osutunud.

“Siis ilmselt tuleb ühelt poolt tunnistada, et kaitseväe personalistrateegia on läbi kukkunud, sest kindralid on osutunud kasutuks. Ja tuleb vaadata, miks need inimesed üldse kindraliteks tehti,” rääkis Väli.

Samuti on vajalik oskus suhelda poliitikutega, lisab Väli.

“Kogemuste puudus võib tähendada ka seda, et seda võidakse kurjasti ära kasutada. Ja kaitseväe juhatajaga võidakse ka manipuleerida mingisuguste otsuste pealesurumisel või mingil muul viisil.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et kujundas otsuse pärast paljude inimestega rääkimist. Küsimusele, kas vestluspartnerid olid mõne kindrali määramise vastu, kostis Pevkur, et need jutud jäävad vestlejate vahele.

“Selle valiku puhul ma tegin palju erinevaid vestlusi nii kindralitega kui ka teiste ohvitseridega. Püüdsin aru saada, milline võiks olla kaitseväele parim valik. Osad ei pretendeerinud ise sellele ametikohale,” sõnas Pevkur.

“Nii nagu ma olen KV-st aru saanud, siis kolonel Merilo sel aastal niikuinii oleks saanud brigaadikindraliks,” lisas ta.

Kolonel Merilo on öelnud, et ei kommenteeri oma kandidatuuri enne kui on kohale määratud.

Overall, the article “Neeme Väli Merilost: miks kindralid ei osutunud valituks? | Eesti” sheds light on the reasons why certain generals were not selected for the position. It highlights the importance of political connections and alliance with the ruling party, as well as personal conflicts and disagreements within the military. It brings to light the intricacies of the selection process and the impact of various factors on the decision-making. This article provides valuable insight into the complexities of military leadership selection and the dynamics at play within the Estonian military establishment.