Erkki Keldo: Reformierakonna juhitav valitsus astmelist tulumaksu ei taasta | Arvamus

Tere tulemast! Täna räägime sellest, miks Erkki Keldo ja Reformierakond ei toeta astmelist tulumaksu taastamist ning milliseid mõjusid see võiks Eesti valitsusele ja kodanikele kaasa tuua. Arutame erinevaid arvamusi ja kaalume, kuidas see otsus võiks mõjutada Eesti majandust ja ühiskonda tervikuna. Kas astmeline tulumaks oleks õiglane või diskrimineeriv? Mis on selle eelised ja puudused? Jääge siia ja saate teada, miks see teema on nii oluline ja miks see kõigile korda peaks minema.

2025. aastast jõustuv tulumaksureform on vajalik selleks, et meie maksusüsteem ei pärsiks inimeste edasipüüdlikkust. Eelmisel kevadel heaks kiidetud maksumuudatused olid vajalikud selleks, et saaksime täita valimistel antud lubaduse tõsta kaitsekulud kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust, kirjutab Erkki Keldo.

SDE esimehe Lauri Läänemetsa jutt, nagu valmistaks praegune valitsus ette astmelise tulumaksu tulekut, paneb pehmelt öeldes kulmu kergitama. Tuletan talle meelde, et riigikogu on otsustanud just hoopis vildaka astmelise tulumaksu kaotada ja kehtestada Eestis taas õiglase ja ühetaolise tulumaksusüsteemi. See otsus jõustub 2025. aastal.

Maksusüsteemi loomisel tuleb arvestada ühte lihtsat reeglit, et riik peab kõrgemalt maksustama seda, mida soovib, et inimesed vähem teeksid – saastamine, liigtarbimine ja muud pahed. Madalalt tuleb maksustada aga seda, mis aitab inimestel paremini toime tulla ja rohkem lisandväärtust toota, nagu näiteks töötamine, säästmine ja kogumine tulevikuks.

Astmeline tulumaks on selle põhimõttega risti vastuolus, sest kõrgemalt maksustatakse töötamist ja edasipüüdlikkust. Ka 2018. aastal kehtima hakanud ja 2025. aastal kaduv maksuküür ei ole oma olemuselt muud kui astmeline tulumaks, mille puhul on kõige suurem koorem eriti absurdselt hoopis keskklassi kanda.

Siinkohal on oluline meelde tuletada, et maksuküür röövib iga kolmanda euro keskklassi inimeste palgatõusust. Teiste seas vähendab see õpetajate, päästjate ja politseinike sissetulekuid. 2025. aastast lõpetame selle maksukäki ning kõikidele inimestele saab olema 700 eurot tulumaksuvabalt ja sealt edasi 22-protsendiline tulumaksumäär. See jätab just nendele samadele inimestele tunduvalt rohkem raha kätte.

Mõned näited. 1620 eurot kuus teenivale päästjale jätab maksuküüru kaotamine aastas 636 eurot rohkem kätte. 1849-eurose kuupalgaga politseinikule jätab maksuküüru kaotamine aastas 982 eurot rohkem kätte. 1820 eurot kuus teenivale õpetajale jätab maksuküüru kaotamine iga kuu 78 eurot rohkem kätte. Keskmist ehk 2164 eurot kuus teeniv õpetaja võidab maksuküüru kaotamisest iga kuu üle saja euro juurde.

Teine vale, mis tulumaksureformiga kaasab käib, on see, et see on maksumuudatus rikastele. See, kes seda väidab, on kas rumal või pahatahtlik. Tegelikkus on hoopis vastupidine.

See maksumuudatus ei suurenda väga kõrgepalgaliste sissetulekuid, kuna 700 eurot tulumaksuvabalt on suuremaks abiks just madalat ja keskmist palka teenivatele inimestele ning tulumaksureformi tulemusel kahe protsendipunkti võrra tõstetud tulumaksumäära tõttu maksavad kõrgemapalgalised senisest rohkem tulumaksu, kui keskmist palka teenivad inimesed, sest tulumaksuvabastus ei ole nii suur osa nende palgast, nagu seda on madalapalgalistel.

Maksuküüruga koormatud ja astmeline maksusüsteem ei ole kuidagi õiglane. Inimestel peab enda raskelt teenitud raha rohkem kätte jääma, et praegustes kriisides, aga ka tulevikus oleksid sissetulekud suuremad, mida saaks enda parema äranägemise järgi kasutada. Samuti annab maksuküüru kaotamine hoogu majandusele, sest vähendab tööjõumakse.

Need, kes oponeerivad maksuküüru kaotamisele, võitlevad tegelikult selle vastu, et õpetajad, päästjad ja politseinikud saaksid oma töö eest rohkem raha kätte.

Jutt, nagu maksaks tulumaksureform riigile pool miljardit eurot aastas ja selle tagasi toomisega saaks loobuda eelmise aasta kevadel otsustatud maksumuudatustest, ei vasta samuti tõele.

Maksuküüru kaotamisega kaotati ära ka erinevad erisused Eesti tulumaksusüsteemis, mida oli niikuinii võimalik kasutada ainult neil inimestel, kes aasta jooksul olid piisavalt tulumaksu maksnud, et selliseid tagastusi riigilt saada. Palju ausam ja arusaadavam on 700 eurot tulumaksuvabalt kõigile ning inimene ise otsustab, kuhu tal on see rohkem kätte jäänud raha kasutada.

Lõpetuseks tuletan meelde, et just kaitsekulude tõus kolme protsendini meie sisemajanduse kogutoodangust maksab aastas 500 miljonit eurot. See on meie valitsuse kõige olulisem investeering, investeering meie julgeolekusse ja kindlustundesse. See on põhjus, miks valitsus pidi vaatama, kuidas leida täiendavat katet maksumuudatustega väga vajalikule lisarahale julgeolekus. Maksuküüru tagasitoomisest me riigikaitse tugevdamiseks vajalikku lisaraha kokku ei saa.

In conclusion, the decision by the Reform Party-led government not to reinstate a progressive income tax system, as advocated by Erkki Keldo, sends a clear signal about the government’s approach to taxation and social equality in Estonia. It reflects the party’s commitment to a flat tax system and raises questions about their priorities when it comes to addressing income inequality. This decision will undoubtedly have an impact on the country’s social and economic landscape, and it is important for citizens to critically analyze and engage in discussions about the implications of such policies on the future of Estonia.