EISA uus juht: sihtasutus võiks keskenduda vähematele valdkondadele | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Uudis EISA uuest juhist on tekitanud palju kõneainet majandusmaastikul. Uus juht on välja toonud ambitsioonikad plaanid, et sihtasutus keskenduks vähematele, kuid olulisematele valdkondadele, mis võiksid tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet. See samm on pälvinud nii toetust kui ka vastuseisu, kuid üks on kindel – see muudatus toob kaasa suuri mõjusid Eesti majandusele. Oleme tunnistajateks põnevale ajajärgule Eesti majanduses ja EISA uue juhi juhtimisel.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) võiks keskenduda vähematele valdkondadele ning mitte jagada raha liiga paljudesse meetmetesse, rääkis EISA uus juht Kati Kusmin saates “Otse uudistemajast”.

“Kui ma vaatan riigi üldist toimimist, siis on meie suund pigem keskenduda vähematele valdkondadele ja mitte pudistada raha paljudesse väikestesse meetmetesse. See on üks asi, mida võiks teisiti teha,” ütles ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse uus juht Kati Kusmin.

EAS-i ja Kredexi liitmisel kahe aasta eest loodud ühendasutus on Kusmini sõnul oluline lüli poliitikakujundajate, ministeeriumite ja ettevõtjate vahel.

“Me aitame ettevõtlust edendada. Teine roll on elamumajandus. Eluasemete kättesaadavuse ja energiatõhususe teemad. Ka turismi edendamine. Neid ettevõtlusega seotud tegevusi, mis meie organisatsioonil ellu tuleb viia, on päris palju,” ütles Kusmin.

“Kindlasti on üks mu rollidest see, et omaniku esindajaga ja ministeeriumitega kokkulepitud eelarve tuleb sellel aastal võimalikult mõistlikult ellu viia. Teine ülesanne on see, mida ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt mulle pandi, et kas oleks võimalik tegevusi teha efektiivsemalt. Leida organisatsioonist need sünergiakohad, mida veel kahe aasta jooksul ei ole realiseeritud,” sõnas Kusmin.

Kusmini sõnul ootavad ka inimesed organisatsiooni sees selget visiooni ja fookust.

Kusmini hinnangul oleks võinud EAS-i ja Kredexi ühendamisel rohkem selgust olla.

“Üks probleemidest ongi selles, et ei öeldud selgelt välja, kas otsitakse efektiivsust või siis sama kulubaasi pealt teenuste kvaliteedi paranemist. Selliste asutuste ühendamisel on vaja väga selgelt need eesmärgid defineerida ja välja öelda,” sõnas ta.

“Ma võtan olukorra, nagu ta täna on ja püüan seda muuta nii, et ettevõtjad tunneksid, et see ressurss, mida riik ettevõtluses panustab, on läinud õigesse kohta,” ütles Kusmin.

“Kulud tuleb üle vaadata. Minuga ei haaku selline suhtumine, et kui see raha on olemas, siis see tuleb ilmtingimata ära kulutada,” kommenteeris Kusmin eelarve kasutamist.

Kusmini sõnul moodustavad EISA ligikaudu poole miljardi euro suurusest eelarvest üle 80 protsendi erinevad ettevõtlustoetused ning hoonete energiatõhususe suurendamisega ja parandamisega seotud toetused.

Kusmini sõnul püüab EISA edaspidi toetusmeetmeid täpsemalt suunata. “Kindlasti selliseid juhtumeid on, kus raha on liikunud sinna, kus oleks ka ilma hakkama saanud. Kindlasti toob see [toetusmeetmete muutmine] osade ettevõtjate pahameele kaasa, sellega me peame ka arvestama,” sõnas ta.

“EISA peaks tegutsema seal, kus on mingisugune turutõrge. On olukordi, kus on alustatud olukorras, kus ei ole turul olnud mingisugust tegevust. On alustatud võrgustiku loomist, koolitusi või turundustegevusi. Kui eraturg seda teenust pakub, ei peaks riik seda pakkuma,” ütles Kusmin.

“Turismi osas on EISA-l kujunenud välja mõnest teisest teenusest või valdkonnast erinev roll. Siin on EISA-st kujunenud sektori eestvedaja roll,” sõnas Kusmin.

Lennuühendusi toetab EISA tagasiostuprogrammi raames. “Põhitöö teeb tegelikult ära lennujaam. Meie toetame tagasiostuprogrammi raames uute lennuliinide ja lennufirmade tegevust Eesti suunal. See tähendab seda, et me ei anna otse raha lennufirmade või lennuliinide avamiseks, lennufirmade siia toomiseks. Küll aga ostame teatud turundustegevusi või toetustegevusi lennufirmade kanalites või turgudel,” ütles Kusmin.

Kusmini sõnul peaks Eesti tervikuna majanduse konkurentsivõime tõstmisel keskenduma koostöömentaliteedi parandamisele ning kontratsükliliste investeeringute tegemisele.

“Esimene asi, mida ära teha, on see, et mitte vastanduda üksteisele, koostöömentaliteet tagasi tuua. Ma saan aru, see on meil juba nii käest ära läinud. Siin saab õppida naaberriigist Soomest, kus selline koostöökultuur on oluliselt paremini arenenud,” ütles Kusmin. “Pragmaatilistest asjadest, mida riik ei ole kasutanud, on siis kontratsükliline investeerimine. Teede ehitus, hoonete rekonstrueerimine ning investeeringute toetamine tehnoloogiasse.”

Kusmin sai Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) juhiks 6. detsembril. Kusminil on avalikus sektoris töökogemust kuus aastat, varasemalt töötas ta Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatajana.

In conclusion, the new leader of EISA has signaled a shift in focus towards fewer areas of operation. This strategic decision could lead to more effective and impactful initiatives within those specific sectors. By concentrating efforts and resources, the foundation can streamline its operations and make a more significant difference in the chosen fields. It is a promising step towards maximizing the impact of EISA’s work and ensuring that its activities bring meaningful and lasting benefits to the Estonian economy and society. This new direction will likely bring about positive changes and improvements in the organization’s overall effectiveness.