Ministeerium plaanib muudatusi advokaatide ametisaladuste tugevamaks kaitseks | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kui olete huvitatud õigusest ja õigusteenustest, siis kindlasti olete kuulnud uudistest seoses advokaatide ametisaladuste tugevama kaitsega. Eesti ministeerium plaanib muudatusi, mis parandaksid advokaatide klientide privaatsust ja tagaksid nende ametisaladuste tõhusa kaitse. Need plaanid on põnevad ja olulised kõigile, kes hoolivad õigusemõistmisest ja õigussüsteemi usaldusväärsusest. Loodame, et need muudatused aitavad veelgi tugevdada Eesti õigussüsteemi ja tekitavad huvi ka rahvusvahelisel tasandil. Ootame põnevusega nende muudatuste kohaldamist ning nende positiivset mõju Eesti õigusmaastikule.

“Teatud ametite pidajatele näeb seadusandlus ette kohustuse pidada ametisaladust, kuna nende ametite pidajad oma töö tõttu saavad teadlikuks oma klientide või koostööpartnerite eraelulistest seikadest,” seisab ministeeriumi koostatud dokumendis, kus lisatakse, et praeguses kriminaalmenetluses on üheks keskseks küsimuseks see, kuidas korraldada menetlus ilma sellega kokku puutuvate inimeste privaatsust riivamata.

“Laias laastus taandub asi sellele, et jõuametid on viimastel aastatel üsna jõuliselt proovinud piire nihutada ja ahendada inimeste õigust advokaadiga privaatselt suhelda ja nõu pidada, advokaatide kutsesaladuse piire kitsendada, advokaadibüroosid kergekäeliselt läbi otsida, sealt massilistes kogustes kliendimaterjali kaasa võtta,” selgitas Eesti Advokatuuri juhatuse liige, vandeadvokaat Indrek Sirk ERR-ile.

Justiitsministeerium toob VTK-s välja, et advokaatidele, arstidele, notaritele, kohtutäituritele, lepitajatele, patendivolinikele, kirikuõpetajatele või krediidiasutuse töötajatele näevad seadused ette kohustuse pidada ametisaladust, kuna neile saavad oma töö tõttu teatavaks oma klientide või koostööpartnerite eraelulised seigad, mis on neile nende ametiülesannete täitmiseks hädavajalikud.

Samas võivad advokaadi valduses olla ka kriminaalmenetlust puudutavad andmed, mille inimene on oma juriidilisele nõustajale usaldanud, teades, et need ei saa kunagi avalikuks ja sellised andmed on konfidentsiaalsed ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni kohaselt, märkis Sirk.

“Õiguskaitseorganitel võiks ju olla kiusatus olemasoleva kriminaalmenetluse raames, teades, et uuritaval isikul on advokaadist kaitsja või nõustaja, kellel on suur osa sellest informatsioonist, mis neile huvi pakub, [see oma valdusse saada]. See oleks ju maiuspala, kui saaksid piltlikult öeldes sinu arvates kurjategija koju või privaatsfääri minna ja võtta sealt ära kõik selle, mis sul on vaja selle kriminaalmenetluse läbiviimiseks,” rääkis ta.

Praegune olukord ei välista advokaadi valduses oleva info äravõtmist

Samas tõdeb ministeerium, et ehkki praegune seadus näeb küll ette advokaadile õiguse kutsetegevusega seoses teatavaks saanud teavet mitte avaldada ülekuulamisel ning nõuab, et advokaadibüroo läbiotsimiseks oleks kohtu luba, ei sätesta seadus, kuidas vältida büroo läbiotsimisel või advokaadi andmekandjate uurimisel asjasse mitte puutuvate isikute andmete sattumist menetleja kätte. Samuti ei ole sätestatud mingit eriregulatsiooni advokaadi asjade vaatluse, läbivaatuse ja advokaadi suhtes jälitustoimingute tegemise kohta, mis arvestaks advokaadi erilise staatusega kriminaalmenetluses. Lisaks ei takista ka praegune KrMS uurimisasutusel nõuda välja või läbiotsimisel advokaadilt ära võtta ametisaladust sisaldavaid teabekandjaid.

“Teisisõnu on puuduliku regulatsiooni tõttu õiguslik olukord, kus menetluses kaitstakse küll ametipidaja personaalset head nime ja isiklikku emotsionaalset heaolu seeläbi, et ta saab ütluste andmisest keelduda, ent ametisaladust avalikuks saamise eest tegelikult ei kaitsta, kuna selle saab kätte andmekandjate kujul. See olukord paneb ametisaladuse hoidmise kohustusega isikud olukorda, kus neil ei ole võimalik oma seadusest tulenevat kohustust täita või nad peavad hoiduma olulise teabe dokumenteerimisest, et klientide usaldust kaitsta,” märgib ministeerium väljatöötamiskavatsuses.

Nii nagu arst ei saa inimest kõigi oma oskuste raames aidata, kui ei tea tema kõiki tervisemuresid, ei saa ka advokaat temalt abi küsijat oma parimate oskuste ulatuses nõustada, kui tal ei ole kogu asjassepuutuvat infot, selgitas Sirk. Kui aga inimene kardab, et see info võib advokaadilt jõuda uurimisorganite kätte, ei pruugi ta seda ka advokaadile avaldada.

Sirk: advokaadi valduses olevad andmed ei pruugi kuuluda talle

Sirk rääkis, et advokaadibüroo läbiotsimisega kaasnev üks probleem seisneb selles, et advokaadi valduses olevad andmed – dokumendid ja muu info, mis advokaadibüroos talletub – ei ole tegelikult advokaadi enda andmed, temale kuuluv teave, mille üle ta võib ise otsustada. “See on tegelikult klientidele kuuluv ja klientide poolt antud informatsioon, mille avaldamiseks saab üksnes inimene ise loa anda. See ei ole advokaadi valik,” rõhutas Sirk.

“Ja teine probleem on selles, et info, mis seal advokaadibüroos on, ei ole kunagi ühe kliendi oma. Advokaadil võib olla mitmeid kliente, võib olla ka kümneid või sadu, kui advokaadid töötavad mitmekesi ühes büroos koos. Selle kliendisaladuse kaitsmiseks on loodud erinevates riikides ja ka läbi Euroopa Inimõiguste konventsiooni tegelikult mingisugused tagatised, aga meie seadusandluses neid tagatisi kirjas ei ole,” lisas advokaat.

Seetõttu on advokatuur juba aastaid tegelnud selle teemaga: esitanud alates 2021. aastas ettepanekuid justiitsministeeriumile ja pidanud läbirääkimisi nii kohtute kui riigiprokuratuuri esindajatega ning jõudnud ka mingisuguse konsensuseni, mis ongi praegu vormunud seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuseks.

Advokaat ei tohi kuritegusid sooritada

Sirk selgitas ka seda, et advokaadi valduses võibki olla inimese süüd näitavaid andmeid, aga kui süütegu on sooritatud enne advokaadi poole pöördumist, siis ei ole advokaadil ikkagi õigust neid avaldada.

“Kui sa lähed ja räägid sellest, kuidas sa oled juba kuriteo toime pannud, siis see ongi advokaadi töö. Sama moodi nagu sa vaimuliku juurde lähed pihile, siis sa räägid juba millestki toimunust, siis see on kaitstud pihisaladusega. Kui sa räägid sellest, et sa plaanid midagi teha, siis on ka vaimulikul täpselt samamoodi kohustus sellest mitte rääkida, sest meie ühiskonnas ei ole mõtlemine ja rääkimine kuidagi keelatud. Kuritegu on siis, kui sa hakkad midagi reaalselt toime panema ja sa võid nii-öelda viimase hetkeni sellest teo toimepanemisest loobuda,” rääkis advokaat.

“Seevastu kui advokaat ise paneb kuriteo toime, teeb seda koostöös kliendiga, siis sellele kaitse ei laiene. Sa ei saa advokaadibürood kasutada ära kattevarjuna, et ma võin sinna hoiule viia kõik oma mustad saladused ja advokaat muutub siis selle kuriteo nii-öelda kaastäideviijaks. Aga kui sa lähed pärast kuriteo toimepanemist advokaadi käest nõu küsima, räägib talle ausalt ära, kuidas oli, siis see on kaitstud kaitseõiguse tagamise põhimõtetega,” selgitas Sirk.

“Ja ainuke koht, kus kliendisaladuse kaitse ei tööta, on see, kui advokaat saab aru, et inimene plaanib kohe-kohe toime panna esimese astme kuritegu ja tal ei õnnestu inimesele selgeks teha, et ta seda ei teeks. Esimese astme kuritegu on tapmine, tahtlik raskete kehavigastuste tekitamine ja veel mõned rasked teod, näiteks terrorikuriteod, kus advokaat saab aru, et ta ei suuda enam inimesele selgeks teha, et on ka seaduslik viis – siis on advokaadil kaalumiskoht, kas taotleda kliendisaladuse kohustusest vabastamist läbi kohtu ja informeerida ametiametivõime,” rõhutas advokaat.

Viimase aja juhtumid advokaadibüroode läbiotsimisest

Sirk rääkis ka sellest, et advokaadibüroo läbiotsimisi on Eesti korraldatud piiratud juhtudel, kus advokaati ennast kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ning puuduvad tegelikult muud võimalused tõendite kogumiseks.

“Praktikas neid advokaadibüroode läbiotsimisi, kus advokaadid on sattunud kahtluse alla, on olnud, aga ühtegi süüdimõistvat otsust advokaadi kriminaalkorras karistamise kohta pole meil viimastel aastal tulnud, vaatamata sellele, et advokaadibüroodes üks-kaks korda aastas mingeid läbiotsimisi käiakse tegemas,” ütles ta.

“Enamasti on need seotud sellega, et advokaadi enda jaoks hägustub tema ametitegevus ja muu tegevus. Väga sageli on seal taga mingisugused ärilised huvid, kus advokaat kas asub tegema mingisuguseid ärilisi tehinguid ja sellega seoses satub kahtlustuse alla või väljub oma tavapärase kutsetegevuse piirest, milleks on inimeste nõustamine ja nende huvide kaitsmine seaduslike vahenditega,” selgitas advokaat.

“See on ka advokatuuri eetikakoodeksis sees ja advokatuuriseaduses, et advokaat oma kliendi kaitsmiseks kasutab seaduslikke võimalusi. Kui ta kasutab sellest selleks ebaseaduslikke viise ja võimalusi, siis võib olla tegemist ka kuriteoga,” rõhutas Sirk. “Ehk siis need on tegelikult väga kitsad olukorrad, kus advokaati ennast saaks milleski kahtlustada,” lisas ta.

Justiitsministeerium ootab VTK-le tagasisidet veebruari keskpaigani ja pärast tagasiside läbitöötamist lubab saata kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille plaanib esitada valitsusele hiljemalt teise kvartali lõpuks. Sõltuvalt eelnõu menetlemise tempost riigikogus on õigusakti plaanitav jõustumise aeg 2024. aasta lõpp.

Kokkuvõttes näib, et Eesti valitsus on võtnud tõsiselt advokaatide ametisaladuste tugevama kaitse vajaduse ning on seadnud endale eesmärgi muuta asjakohaseid seadusi. Need muudatused võivad aidata kaasa õigusriigi põhimõtete paremale järgimisele ning tugevdada advokaatide rolli õigusprotsessides. Samuti võivad need muudatused suurendada usaldust õigussüsteemi vastu ning tagada, et advokaatidel on piisavalt vahendeid klientide õiguste kaitsmiseks. Kõik need muudatused võivad aidata luua tugevama ja õiglasema õigussüsteemi Eestis.