Narvas määrati kindlaks hävinud kirikute esemete olemus ja meistrite nimed | Kunst

Tere tulemast Narva linna, kus avaneb võimalus astuda ajas tagasi ning avastada hävinud kirikute varandust. Siin on kindlaks määratud ainulaadne kogumik kirikute esemeid, mille hulgas on mitmete meistrite looming. Need esemed kajastavad aastasadade pikkust ajalugu ning kannavad endas unikaalset kunstilist väärtust. Avasta nende meistrite nimed ning nende loodud kunstitööde olemus, mis on põimunud Narva linna rikkaliku kultuuripärandiga. Tutvu nende kunstiteostega ning las end kaasa haarata sellest ainulaadsest kultuuripärandist, mis on osa Eesti ajaloost.

72 aastat Narva muuseumi kogus peidus olnud baroksete puitfragmentide uurimine jõudis teise etappi, mille käigus õnnestus uurijatel määrata kindlaks, et tegu on Jaani kiriku maaliraamide ja Issanda Muutmise peakiriku altariseina fragmentidega. Lisaks tehti kindlaks meistrite nimed ning leiti nende töödest ka ehtsat kulda.

“Narva puitbaroki” teine etapp, mille eesmärgiks oli muuseumi kogudes asuvate puitfragmentide uurimine, toimus 22.–26. jaanuaril. Professionaalse konservaatori Maria Väinsare juhendamisel töötasid Narva purustatud kirikute esemete kallal Eesti Kunstiakadeemia tudengid.

“Praeguseks teame, et tegu on Jaani kiriku (endine toomkirik) kolmemeetriste maaliraamide ja Issanda Muutmise peakiriku (endine Johannese ja Jaani kirik) altariseina fragmentidega. Veel aasta tagasi arvati, et need kunstiteosed hävisid teise maailmasõja ajal,” rääkis muuseumi ekspositsioonijuht ja projekti kuraator Anne Raud.

Lisaks esemete konserveerimisele viidi läbi ka uuringuid.

“Tänu XRF analüsaatorile õnnestus meil uurida polükroomiat, kullatist ja hõbetist raamide ornamentidel. Saime teada, et tegu pole imitatsiooniga, vaid tõelise kullatise ja hõbetisega. See kinnitab, et uurijate kätte sattunud esemetel oli linlaste, tellija ja kiriku jaoks oluline tähendus. Altari ja maalide tellijad ei koonerdanud ning kutsusid kohale häid meistreid ja valisid kalleid materjale,” selgitas Raud.

Tänu projektile õnnestus tuvastada ka meistrite nimed, kes monumentaalsed kunstiteosed valmistasid. “Loomulikult ei olnud see saladus. Info autorite kohta oli arhiividest leitav, kuid me ei osanud oodata, et need teosed on tänase päevani Narvas säilinud,” võttis Anne Raud avastused kokku.

Kaks objekti, millega uurijad töötasid, on valmistanud puunikerdajad Anthony Eckmeyer umbes 1687. aastal ja Quirinus Rabe umbes 1737. aastal.

Tänaseni oli Narvas ainus hästi säilinud barokiajastu puunikerdajate suurteos Elert Thiele krutsifiks, mis pärineb umbes 1660. aastast. Seda on võimalik näha Narva Issanda Ülestõusmise peakirikus. 

Peatselt avaldatakse projekti “Narva puitbarokk” uurimistöö tulemused, mille alusel valmib 17.–18. sajandi Narva kunsti käsitlev artikkel.

Kokkuvõttes on Narva linna tähtsate kirikute hävitatud esemete määratlemine ja nende loojate nimede kindlakstegemine oluline samm kultuuripärandi säilitamisel. See annab meile parema arusaama meie ajaloost ja kunstipärandist ning aitab kaasa nende väärtustamisele tulevaste põlvede jaoks. Lisaks aitab see kaasa ka kunstiajaloo uurimisele ja avastamisele. On oluline jätkata selliseid projekte, et hoida ja säilitada meie kultuuripärandit ning tuua see laiema avalikkuse teadvusse.